Nädala soodsaim börsihind oli 5. septembri öösel, mil elektrihind kell 01.00-02.00 oli 55,74 eur/MWh. Kõrgeima hinnaga tund oli kolmapäeval, 7. septembril kell 20-21, mil hind kerkis tasemeni 550,01 eur/MWh.

Hindu allapoole on aidanud tuua Soome uus tuumajaam Olkiluoto 3, mis on alates eelmisest nädalast turul võimsusega 1000 MW. Juba sel nädalal plaanitakse suurendada tootmisvõimsust 1300 MW-ni.

Euroopa tahab valmis olla juhuks, kui Venemaa gaasitarned täielikult peatab

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid otsivad viimastel nädalatel palavikuliselt võimalusi Venemaa energialõksust pääsemiseks, kuid varasemate aastakümnete valikute tõttu on igal sammul kõrge hind.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kinnitas nädalavahetusel, et riik on valmis olukorraks, kus Venemaa võib sõja tõttu Ukrainas gaasitarned täielikult peatada. Samas tuleb silmas pidada, et hakkama saamine sõltub sellest, kas suudetakse tarbimist oluliselt, vähemalt 15% vähendada. Samuti peab lootma, et talv tuleb tavapärane ja erakordset külma ei saabu.

Oma abistava terminali Saksamaa varustamiseks gaasiga on lubanud pakkuda Hispaania, kes lisaks olemasolevale kuuele LNG-terminalile soovib aasta alguseks käivitada ka seitsmenda, mis on kümme aastat reservis oodanud. Saksamaa ise plaanib sel talvel kiirkorras käivitada kolm terminali. Euroopa LNG-ujuvkaidest esimene sai valmis möödunud nädalal Hollandis, võttes vastu Ameerika Ühendriikidest tulnud LNG-laeva.

Venemaa gaasile hinnalae kehtestamise osas üksmeelt Euroopas veel pole

Euroopa valmisolekut kinnitas ka energiavolinik Kadri Simson. Reedel toimunud majandusministrite nõupidamisel arutati pikalt Venemaa gaasile hinnalae seadmisest, kuid selles osas konkreetsete kokkulepeteni ei jõutud. Gaasi hinnalagi alandaks Euroopa kütte- ja elektrihindasid ja vähendaks samal ajal Venemaa teenitavat tulu gaasi ekspordist Euroopasse. Siiski peaks hinnalagi jääma piisavalt kõrge, et Venemaa oma gaasitarneid Euroopa suunal ikkagi jätkata tahaks. Jätkatakse arutelu ka energiaettevõtete erakordse kasumi maksustamisest ja koostatakse elektrinõudluse piiramise plaane külma talve puhuks.

Energiahindade mõju jõuab järjest ka teistesse energiamahukatesse tööstusharudesse. Valusalt on pihta saanud tselluloositootmine, mis on vajalik paberi valmistamiseks. Näiteks Saksamaal ja Itaalias on energiakulud WC-paberi tootmiseks kasvanud 300-400%. Selliste lihtsate, kuid hädavajalike toodete hinnakasv jõuab paratamatult ka poelettidelt tarbijateni. Muret Euroopa tööstuse tuleviku pärast väljendas Belgia peaminister Alexander De Croo, kelle sõnul võib siinne tööstus energiakriisi tõttu pidurduda seisakuni, millest välja tulla on raske. Bloombergi hinnangul võib negatiivne mõju Euroopa majandusele olla aasta baasil -2,2%.

Saksamaa pikendas kahe tuumajaama eluiga

Nord Stream 1 tarned on praeguseks küll peatunud, kuid LNG-kaide valmimine, gaasivarude tase ja tervet Euroopat puudutavate talveplaanide tegemine on turge rahustanud ning maagaasi hind on jätkanud langemist. Reedeks jõudis see hinnatasemeni 207 eurot megavatt-tunni eest. Viimati oli hind nii madal 9. augustil. Võrdluseks aasta tagasi samal ajal maksis 1 MWh gaasi 31 eurot, ent siis ei osanud keegi läbi näha, et see oli Venemaa eelmäng Euroopas enne Ukraina ründamist.

Saksamaa aasta ette elektrifutuur jätkas sarnaselt gaasihinnale langust, lõpetades nädala 510 euro juures megavatt-tunni eest. Vaid kaks nädalat tagasi kerkis see 1000 euroni, kui aimdused NS1 peatumisest tõeks osutusid. Et energia julgeolekut tagada, võttis Saksamaa valitsus eelmisel nädalal vastu pöördelise otsuse ning pikendas kahe tuumajaama eluiga vähemalt aprillini. See 2,7 GW tuumavõimsust oleks muidu aasta lõpust välja lülitatud, kuid hoitakse nüüd alates uuest aastast igaks juhuks reservis. Hüppeliselt on Saksamaal kasvanud kivisöest elektritootmine, mis kattis esimesel poolaastal koguni 30% riigi energiavajadusest.

Juba praeguseks on Euroopa Liidu kollektiivse energiaarve hinnatõus kerkinud Venemaa sõja tõttu 460 miljardi euro võrra ja arvutatud on et, NS1 peatamine lisab sellele veel hinnanguliselt 50 miljardit. Positiivse poole pealt tootsid Euroopa Liidu riigid sel suvel rekordkoguse elektrit päikesest, 28% rohkem kui mullu, mis aitas maagaasi arvelt kokku hoida 29 miljardit eurot.

Venemaa osakaal Euroopa gaasiimpordis on tänaseks järsult vähenenud. Euroopa Komisjoni asepresidendi Ursula von der Leyeni sõnul sõltus Euroopa 40% ulatuses Vene torugaasist, ent nüüdseks on see osakaal kahanenud 9 protsendini. Suure osa vajadusest katab LNG, mille nõudlus Aasias on Hiina covidi-poliitika tõttu vähenenud ning mida Hiina on ka kivisöe jaamadega asendanud. Lisaks teatas Hiina, et ehitab aastaks 2025 vähemalt 270 gigavati jagu kivisöel põhinevaid elektrijaamu. Suurimaks LNG eksportijaks on saanud USA, kel lähimatel aastatel LNG ekspordi võimekus veel oluliselt kasvab.

Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 nädala keskmine hind tasemele 69,3 EUR/t (-11,9 EUR/t võrreldes eelmine nädalaga). Hinnad on viimase nädala jooksul langenud 15%, kuna muret tekitavad turu sekkumised ja halb majandusväljavaade kogu kontinendil, mis ähvardab tööstusnõudlust veelgi piirata.

Olkiluoto 3 ületas 1000 megavati võimsuspiiri

Euroopa kõige uuem tuumajaam, Soome Olkiluoto 3 jõudis reede hommikul märgilise tähiseni, ületades 1000 megavati võimsuspiiri. Ärevust pakkus reaktor nädala keskel, kui rikke tõttu tuli võimsust alla koormata ja Soomes käivitada kaks avariijaama. Olkiluoto 3 maksimumvõimsus on 1600 megavatti.

Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul keskmiselt 820-830 MW. Pikalt planeeritud aastahoolduses on Eesti elektrijaama 3. plokk, et siis oktoobrist uuesti tööle asuda ja talveks valmis olla

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ning tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid