Toiduturg ägab kriisis. „Hinnatõusud viivad selleni, et rahvast sunnitakse sööma mingit jama“

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki hinnangul on energia ja tooraine meeletu hinnatõus tekitanud olukorra, kus järgmisel aastal võib olla lihatoodete valik poodides märksa väiksem, ning ilmselt ei ole ka mitmed kohalikud tootjad võimelised senisel moel jätkama.

„Kodumaine toidutööstus peab jääma ellu. Eestis toodetud toitu ja selle tootjaid tuleb keerulistel aegadel hoida, et meie toidutööstus ei liiguks täielikult välismaiste omanike kätte, kus siinsed tehased pannakse kinni ja tootmine läheb Poola. Selle tulemusel täituvad poeletid nn rahvusvahelisele tarbijaskonnale suunatud toodetega ning eestlaste lemmikmaitsetel põhinevad toiduained muutuvad nišikaubaks,“ hoiatas Kruustük.

Tema sõnul on olukord toiduainetööstustes väga keeruline. Näiteks Nõo Lihatööstuse elektriarve oli läinud kuul 250 000 eurot ehk eelmise aasta augustiga võrreldes viis korda suurem. Toiduainetööstuse liidu andmetel moodustab sektori ettevõtetes energiakulu toote omahinnast juba 20%. Augustis oli selle osakaal ilmselt veelgi suurem.

Toetust ootavad ka toidutootjad

Kruustüki arvates peaks valitsus toetama ettepanekut piirata energiakandjate hindu ka toidutööstuste puhul.

„Tooraine hinnatõus on olnud tänavu sama hull kui energia kallinemine. Nii sea-, linnu- kui ka loomaliha hind on kõigi aegade kõrgeim. Hinnalangust pole aga näha, sest Lääne-Euroopat tabas põud ning kallid energiahinnad kimbutavad kõiki,“ kirjeldas olukorda Kruustük.

Selle tulemuseks on see, et tootjad vähendavad märkimisväärselt oma tootevalikut ja eestlaste toidulaud võib muutuda vaesemaks.

„Kõrged sisendhinnad viivad lõpuks selleni, et tarbijad on sunnitud sööma mingit jama,“ tõdes ta, juhtides tähelepanu sellele, et kondilihamass ja muu väheväärtuslik toodang tungib nii taas poelettidele.