Haiguslehe ajal osakoormusega tööle? Just sellise võimaluse soovib ministeerium inimestele luua

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku töötada välja süsteem, mis võimaldaks kahest kuust pikema haiguslehe ajal osalise koormuse või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata. See annaks inimesele võimaluse hoida sidet tööeluga ning ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.

„Täna ei ole haiguslehe ajal lubatud töötada isegi siis, kui inimene seda soovib, selleks endas jõudu tunneb ja ka raviarst seda võimalikuks peab. Samas on hästi teada, et töö pole inimesele oluline mitte vaid rahalise toimetuleku pärast. Töö annab inimesele võimaluse olla väärikas, ehk on oluline inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Tahame anda inimestele kindlustunde, et nad saavad soovi korral hoida sidet tööeluga, ennetamaks ohtu pikaajaliselt tööturult eemalduda.“

Koostöös mitmete meditsiinierialade esindajate ning sotsiaalpartneritega tehtud analüüsis leiti, et kõige tõhusam ja inimese tervise taastumist toetavam lahendus on lubada osalist töötamist pärast 60. haiguslehe päeva ning tagada sel ajal ligipääs toetavatele tööturuteenustele.

90% pikaaegsetest haiguslehtedest väljastavad perearstid. „Kõige sagedamini vajavad inimesed pikaajalist haiguslehte trauma järgselt või vaimse tervise murede korral. Mõlemal juhul on oluline, et inimene ei jääks töölt eemale liiga pikaks ajaks. Sageli ei olegi äkiline täiskoormusega tööle asumine inimese jaoks lihtne, mistõttu on väga tervitatav, et tööle saab naasta järk-järgult. On ka juhtumeid, kus just töökeskkond on inimese töölt eemale jäämise põhjuseks – väga oluline on paralleelselt tööle naasmisega tegeleda ka töökeskkonnaga ja leida võimalused inimese kiiremaks taastumiseks ning järgmiste pikkade haiguspuhkuste ennetamiseks,“ selgitas Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

Kui inimene jätkab töötamist osalise tööajaga või kergemates tööülesannetes, maksab haigekassa plaani kohaselt palgavahe hüvitist. Lisaks suuremale sissetulekule (70% haigushüvitise asemel koos palgavahe hüvitamisega 100% sissetulek) inimese jaoks, oleks uus süsteem ministeeriumi arvutuste kohaselt vähem kulukas ka ravikindlustuse eelarvele. Kui töötamise võimalust kasutaks umbes 5000 inimest, oleks hüvitiste kulu hinnanguliselt ligi 5 miljonit eurot väiksem, mida oleks omakorda võimalik kasutada raviteenuste eest tasumiseks.