Valitsussektori tasanditest ületasid kulud tulusid juuli lõpuks ainult keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta esimese seitsme kuu jooksul olnud pidevalt ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli parem seis kui aasta varem juuli lõpus. Võrdluseks, aasta varem oli juuli lõpuks puudujääk osakaaluna SKPst oluliselt suurem, 2,3%.

Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest kiiremini on kasvanud ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks. Käesoleva aasta lisaeelarve kulutused jäävad valdavalt sügiskuudesse ja aasta lõppu.

Kiireim kasv on olnud tulumaksu laekumises

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli juuli lõpus 249 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 590 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Samuti on see parem seis kui neljal varasemal kuul. Eelmisel kahel aastal on keskvalitsuse positsioon esimesel poolaastal pidevalt halvenenud. Positsiooni paranemine aasta keskel toimus viimati koroonakriisi-eelsel ajal. Kulude kasv oli juuli lõpuks tavapärane, kuid kuna maksutulude ja mittemaksuliste tulude kasv on tavapärasest oluliselt suurem, siis on ka positsioon parem.

Kõige kiiremini on kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 24%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, seitsme kuuga ligi 19% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Võrreldes aastataguse sama perioodiga kasvasid jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük (+39%), muud tulud (peamiselt varadelt, +65%) ning finantstulud (+182%).

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli juuli lõpu seisuga positiivne, 95 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 10 miljoni euro võrra 80 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli juuli lõpus 15 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 51 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem.

Töötukassa oli viimati mitmekuulises järjestikus jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega, kes on ennast töötuna arvele võtnud. Juuli lõpuks oli neid kokku ligi 9600 inimest, neist 4600 olid arveloleku lõpetanud ning enamus saanud ka tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli juuli lõpus 103 miljonit eurot, mis on 2021. aasta juuliga võrreldes 29 miljoni euro võrra parem tulemus. Ülejääk aasta esimesel poolel on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Lisaks toetab omavalitsusi tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 13% suurem kui eelmise aasta seitsmel esimesel kuul.

Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes

Riigieelarve kogukulu kasvas edasiantavate maksutulude ja tegevuskulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta juulis eelneva aasta juuliga võrreldes 78,4 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti, mistõttu juulikuu kogukulude mahuks oli 1,08 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt edasiantavad maksutulud, antud välismaised toetused ja välistoetuste kasutamine tegevuskulude finantseerimiseks.

Välismaiseid toetuseid kasutati ja vahendati juulis riigieelarveliste asutuste poolt 62,3 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta juulis. Juulis vahendati ehk eraldati riigieelarvest teistele sektoritele 5 miljoni euro võrra enam investeeringutoetuseid ja 9,9 miljoni euro võrra enam sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kui eelneva aasta juulis.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, vähenesid juulis 715,5 miljonilt eurolt 681,5 miljoni euroni ehk 34 miljonit eurot eelneva aasta juuliga võrreldes, mis teeb aastaseks langustempoks 4,8 protsenti. Juulis vähenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, kuna anti väiksemas mahus kodumaiseid investeeringutoetuseid ja tegevustoetuseid ning tegevuskulude finantseerimine kodumaistest vahenditest langes.

Majandamiskulud on kasvanud

Kodumaised toetused vähenesid juulis eelneva aastaga võrreldes 4,3 miljoni euro võrra, toetustest vähenesid tegevustoetused 10,7 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15,6 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta juuliga on oluliselt vähenenud erakorralisest lisaeelarvest antavate toetuste mahud, sest aasta tagasi kinnitati lisaeelarve oluliselt varem kui sel aastal ning mis kajastub peamiselt vähenenud investeeringutoetustes. Tegevustoetuste vähenemist mõjutas enim SA Eesti Teadusagentuurile antud toetuste vähenemine eelneva aasta juuliga võrreldes. Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid juulis suurenesid - sotsiaaltoetused 15,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6,6 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid juunis 11,5 miljonit eurot ja vanemahüvitis 5,7 miljonit eurot.

Majandamiskulud suurenesid juulis 20,7 protsenti ehk 12,1 miljonit eurot, millest käibemaksu suurenemine moodustab 4,7 miljonit eurot. Majandamiskuludest kasvasid juulis enim muude sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud, kaitseotstarbelised kulutused ja elektrikulud. Muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste hulgas olid juulis Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 5,4 miljonit eurot. Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kuludest suurenesid juulis laskemoonaga seotud kulud 2,9 miljoni euro võrra peamiselt granaadiheitjate soetamise tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid juulis riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud 2,1 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvutempoks 185,3 protsenti.

Lisaks on majandamiskuludes toimunud laiaulatuslik kasv, mille käigus on suurenenud kulud transporditeenustele, korrashoiuteenustele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud. Koroonaviiruse leviku piiramiseks tehtud vaktsineerimise ja testimise kulude vähenemise tõttu jäid kulud tervishoiuteenustele ja raviteenustele juulis 3,2 miljonit eurot väiksemaks kui eelneval aastal.

Tööjõukulud suurenesid juulis 6,4 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid käesoleva aasta alguses toimunud palgatõus hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonnas.

Investeeringud vähenesid juulis 6,1 protsenti ehk 3,0 miljoni euro võrra. Juulis suurenesid eelneva aasta juuliga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja saatkondade ehitustöödeks, aga riigimaanteede ehitamiseks tehtud kulude langus oli suurem, mistõttu investeeringud jäid juulis väiksemaks. Juulis investeeriti eelneva aasta sama ajaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli suurematest investeeringutest raskeveo poolhaagiste ja veokite soetamine ning laskemoona hoidlate rajamine.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid juulis 50,1 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,5 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise ja kogumispensioni fondidesse suunatud maksude kasvu tõttu.

Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes