Oma iga-aastases Euroopa Liidu olukorda kokkuvõtvas kõnes rõhutas Euroopa Parlamendi president Ursula von der Leyen mitmel korral, et Euroopa senine energiaturg ei toimi enam. Tulemas on põhjalik reform.

Von der Leyeni sõnul tuleb maksustada hetkel energiaturul hiigelkasumeid teenivaid energiaettevõtteid. „Kuigi kasum ei ole tingimata halb asi, on vale saada erakordselt suuri rekordtulusid ning kasumeid, mis tulenevad sõja ja meie tarbijate arvelt,“ selgitas von der Leyen. Sellistel aegadel tuleb kasumit jagada ja suunata neile, kes seda kõige rohkem vajavad, lisas ta.

Neli uut ettepanekut

Nõudluse vähendamine

Nõudluse vähendamine aitab mõjutada elektrihindu ja turgu üldiselt rahustada. Selleks et suunata elektritarbimist kõige kallimatel tundidel, kui maagaasil põhinev elektritootmine mõjutab hinda märkimisväärselt, teeb komisjon ettepaneku kehtestada kohustus vähendada valitud tipphinnatundidel elektritarbimist vähemalt 5%. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama 10% tundidest, mil eeldatav hind on kõige kõrgem, ja vähendama neil tipphinnatundidel nõudlust. Ka teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid sihi vähendada üldist elektrinõudlust vähemalt 10% kuni 31. märtsini 2023. Nad võivad ise valida, kuidas nad seda teevad, kasutada võib ka rahalist hüvitamist. Nõudluse vähendamine tipphinnatundidel aitaks vähendada talvist gaasitarbimist 1,2 miljardi kuupmeetri võrra. Oluline osa Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste kliimakohustuste täitmisel on ka energiatõhususe suurendamisel.

Ajutine tulude ülempiir väiksemate piirkuludega elektritootjatele

Ülempiir kehtestataks tootjatele, kes kasutavad väiksemate kuludega tehnoloogiaid, nagu taastuvad energiaallikad, tuumaenergia ja pruunsüsi, ning kes tarnivad elektrit võrku hinnaga, mis jääb alla hinnataseme, mille on kehtestanud kallima elektri tootjad, kelle piirkulud on suuremad. Väiksemate piirkuludega tootjad on teeninud suhteliselt stabiilsete tegevuskulude juures erakordset tulu, sest kallid gaasil töötavad elektrijaamad on ajanud elektri hulgihinna kõrgeks. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada väiksemate piirkuludega tootjate tulude ülempiiriks 180 eurot/MWh. See võimaldab tootjatel katta oma investeerimis- ja tegevuskulud, kahjustamata investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse kooskõlas Euroopa 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ülempiiri ületavad tulud koguvad kokku liikmesriikide valitsused ja neid kasutatakse selleks, et aidata vähendada energiatarbijate arveid. Elektriga kauplevaid liikmesriike innustatakse sõlmima kahepoolseid lepinguid, et jagada osa tootjariigi poolt väiksemate piirkuludega elektritootjatelt kogutud tulust vähese elektritoodanguga liikmesriigi lõppkasutajatele. Sellised lepingud tuleb sõlmida 1. detsembriks 2022, kui liikmesriigi elektri netoimport naaberriigist on vähemalt 100%.

Ajutine solidaarsusmaks ülemäärasele kasumile

See puudutab kasumit, mis on saadud nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimissektoris ning mis ei ole hõlmatud väiksemate piirkuludega tootjate tulude ülempiiriga. Ajutine maks säilitaks rohepöörde jaoks vajalikud investeerimisstiimulid. Liikmesriigid koguksid seda 2022. aasta kasumilt, mis on üle 20 % suurem eelmise kolme aasta keskmisest kasumist. Tulu koguksid liikmesriigid ja see suunataks ümber energiatarbijatele, eelkõige vähekaitstud eratarbijatele, hinnatõusust rängalt mõjutatud ettevõtetele ja energiamahukatele tööstusharudele. Liikmesriigid võivad rahastada ka piiriüleseid projekte kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega või kasutada osa tuludest selleks, et ühiselt rahastada tööhõivekaitse meetmeid või edendada taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse tehtavaid investeeringuid.

Täiendava sekkumisena elektrituru eeskirjadesse teeb komisjon ka ettepaneku laiendada energiahindade meetmepaketti, mis on ette nähtud tarbijate aitamiseks. Ettepanekud teevad esimest korda võimalikuks omahinnast madalamad reguleeritud elektrihinnad ning nendega laiendatakse reguleeritud hindu ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Euroopa Komisjoni president Von der Leyen lisas oma kõnes, et tarbijad peaksid saama kasu odavatest taastuvatest energiaallikatest. „Tuleb leida võimalus, et gaasi hind oleks madalam.“ Koos liikmesriikidega tuleks von der Leyeni sõnul välja töötada meetmed, millega võetakse arvesse erinevaid tarnijaid, nende usaldusväärsust. Võrdluseks tõi president näiteks Venemaa ja Norra.

Elektri tulevikuturgudel on ees ootamas ka likviidsusprobleeme. Komisjoni president nentis, et olukorrale püütakse leida lahendus. Samuti vaadatakse oktoobris läbi abiraamistik.

Von der Leyen rõhutas, et miljonid majapidamised ja ettevõtted kogu Euroopa Liidus võitlevad hinnatõusuga ja kardavad tuleviku pärast.

Komisjoni president tõi oma kõnes paralleele 1970. aastate naftakriisiga ning tõdes, et me oleme jõudnud umbes sarnasesse olukorda.

„Vaid vähesed visionäärid mõistsid toona, et probleemiks olid fossiilkütused ise, mitte nende hind,“ rääkis von der Leyen. Sealjuures tõi ta eeskujuks Taani: tuleb keskenduda paradigmamuutusele, mitte hädaabimeetmetele.

Von der Leyen rõhutas, et Euroopas peab vältima ühest energiatarnijast sõltuvusse sattumist. Selle jaoks tuleb teha väga palju samme, ent siin on väga tähtis ka meie kaubanduspoliitika. „On tarvis uusi partnerlussuhteid usaldusväärsete partneritega, et oma huvisid ja väärtusi kogu maailmale tutvustada,“ nentis president oma kõnes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid