Riigikontroll: suuri maanteid ei suudeta välja ehitada ja seni ehitatud teid ähvardab lagunemine

Ehkki riigiteede kvaliteedi ja sõidumugavuse näitajad on viimaste aastate jooksul pidevalt paranenud, ootavad lähiaastatel riigiteede säilitamise ja arendamise rahastust järsud kärped. See toob ränga tagajärje, kus seni ehitatud teid ähvardab lagunemine.

„Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil paika panna rahastus­võimalustele vastavad prioriteedid või pakkuda välja teehoiu täiendavaid rahastusvõimalusi,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.

Raha oleks vaja rohkem, kuid sellele vastupidi vähendatakse seda hoopis

Kui teede tehnokeskus hindas kolm aastat tagasi, et kõigi suure liiklusega teede vähemalt rahuldava taseme tagamiseks ja teedevõrgu üldseisundi parandamiseks on vaja aastas optimaalselt 193 miljonit eurot, siis eelarvestrateegiast ja 2022.–2025. aasta teehoiukava finantsplaanist nähtub, et riigiteede ehituse ja remondi rahastamist ootab hoopis järsk vähenemine. Näiteks on 2022. aastal teede säilitamise rahastuse kavandatud maht 141,8 miljonit, aga 2025. aastaks väheneb rahastus 80,9 miljoni euroni (koos käibemaksuga).

„Arvestades kiiret hinnatõusu, võib eeldada, et reaalne teetööde maht väheneb eelseisvatel aastatel mitu korda,“ nentis riigikontrolör Janar Holm. Transpordiameti hinnangul võib rahastuse kahanemise tulemusel näha teedel 2025. aastal selliseid defekte, mille korda tegemiseks kavandatud rahastusest ei piisa.

Riigikontroll leiab, et väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 välja nõuetele vastavalt Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed, saavutada liiklusohutuse eesmärke ning täita eesmärk viia kruusateed tolmuvaba katte alla.

Liikluses hukkuvate inimeste arvu nii lahendada ei saa

Samuti lisab riigikontroll, et teedeehituseks ette nähtud raha vähenemine võib halvendada võimalusi täita Eesti eesmärke liiklusohutuses. Ehkki valitsus on seadnud liiklusohutusprogrammis 2025. aastaks eesmärgi, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunud inimeste arv langeks neljakümneni, ei leidu selle eesmärgi nimel vajalikeks investeeringuteks raha. Teehoiukava finantsplaani järgi liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks alates 2024. aastast enam raha ette nähtud pole. Ka seni ei ole liiklusohutusprogrammis veel ühelgi aastal programmi vahe-eesmärke saavutatud ning hukkunute arvu vähenemine kulgeb soovitust üle kahe korra aeglasemalt.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et teede tolmuvabaks muutmise eesmärkide korral erinevad nende saavutamiseks vajalikud ja kavade kohaselt ette nähtud summad vähemalt nelji korda. Riigil on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta 2030. aastaks tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot. Praeguse seisuga on tolmuvaba katte alla vaja viia veel ligikaudu 1800 km kruusateid, mis teeb ligikaudu 200 km aastas. Arvestamata tee-ehituse hinnatõusu, oleks vaja selleks 20,5 miljonit eurot aastas. Samas on aastateks 2022–2023 kruusateedele tolmuvaba katte ehitamiseks planeeritud alla viie miljoni aastas ning aastateks 2024–2025 kavandatud teehoiu rahastamise maht ei võimalda kruusteedele katteid ehitada.