Maailma suuruselt teist krüptot, ether'it, ootab ees üleminek nn kaevandamispõhiselt mehhanismilt osaluspõhisele mehhanismile. See tähendab, et uute ühikute juurdeloomine ei kuluta enam massiliselt elektrienergiat. Kaevandamiseks nimetatakse spetsiaalse riistvaraga tehtavaid ülikeerulisi arvutusi, mille tegemise eest tasutakse nende tegijaile vastloodud krüptoühikutes, Ethereumi ökosüsteemis on selleks ühikuks ether (ETH). Nii satuvad ringlusesse uued ühikud ehk tegemist on emiteerimisprotsessiga. Nende keerukate arvutuste (neid võib vaadata ka kui hästi raskeid matemaatikaülesandeid) tegemiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju elektrienergiat. Arvutusvõimsuspõhist emiteerimisprotsessi (algoritmi) kutsutakse Proof-of-Work (PoW) ehk 'töötõestus'. Lihtsustatult töötab see nii, et kes on teinud ära palju tööd, ja selle tulemusel on ette näidata ülesande lahend, saab selle eest uue ühiku.

Ethereum aga jätab PoW-algoritmi ajalukku ning läheb üle Proof-of-Stake (PoS) ehk osalustõestuspõhisele emiteerimisprotsessile. See tähendab, et uusi ETH-ühikuid antakse neile, kes on kindla hulga olemasolevad ühikud lukustanud. Lihtsustatult võiks võrdluseks tuua tähtajalise hoiuse: pannes raha kontole klausliga seda mitte enne teatud kuupäeva välja võtta, makstakse hoiustajale intressi. Ehk siis on osalustõestus töötab nii, et kes näitab ette oma osa ETH-ühikuid saab uusi ühikuid. Aastane tootlus sel viisil on praegu 8% juures, kuid see ei ole fikseeritud ning võib muutuda. Säärane mehhanism aga ei nõua massilist arvutusvõimsust ega ka elektrienergia kulutamist.

Ethereumi kasutuses midagi ei muutu, tavakasutajad midagi spetsiaalselt tegema ei pea.

Kui Ethereumi kaevandamine on senini moodustanud 20–39% üleilmsest krüptotehnoloogia elektritarbimisest, langeb peale üleminekut see number nullilähedaseks. Ethereumi ökosüsteemi voolutarbimine väheneb arendajate sõnul 99,99%.

Lisaks tervitatavale keskkonnasäästule muutub võrk kiiremaks ning suureneb läbilaskevõime. Võime teha tehinguid on krüptomaailmas tuntud kitsaskoht. Ethereumi seni nähtud kõige suurem tehinguvõimsus on 108 tehingut sekundis. Kui tehinguid soovitakse teha rohkem, tõusevad tehingutasud, sest järjekorras ette saavad need, kes rohkem maksavad. Mõnda aega peale üleminekut liidetakse Ethereumi ökosüsteemi aga uuendus, mida kutsutakse sharding ehk 'killustamine'. See tähendab, et iga tehingu kinnitamise jaoks ei ole vaja kohe kogu võrgu heakskiitu, vaid selle saavad anda väiksem osa validaatoreid, mille järel tehing kinnitatakse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid