Euroopa Liit kavatseb keelata turul orjatööna valmivad tooted

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku keelata sunnitööga valmistatud tooted EL-i turul. Ettepanek hõlmab kõiki tooteid, ka EL-is kohalikuks tarbimiseks ja ekspordiks valmistatud ning imporditud tooteid.

Maailmas teeb sunniviisilist tööd hinnanguliselt 27,6 miljonit inimest. Enamik neist töötab erasektoris, aga vahel rakendavad seda ka riigid.

„See ettepanek aitab märgatavalt tõkestada tänapäevast orjapidamist, mis mõjutab miljoneid inimesi kõikjal maailmas. Meie eesmärk on kõrvaldada EL-i turult kõik sunnitööga valmistatud tooted, olenemata nende valmistamiskohast,“ sõnas Euroopa Komsjoni juhtiv asepresident ja kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis. Keeldu kohaldataks nii EL-is valmistatud toodetele, ekspordile kui ka impordile.

Edasi arutatakse ettepanekut Euroopa Parlamendi ja Nõukoguga, kes peavad selle heaks kiitma. Määrust hakatakse kohaldama, kui selle jõustumisest on möödunud 24 kuud.

Kuidas keeld toimib?

Kõigepealt hindavad liikmesriikide ametiasustused eri allikate põhjal, kas toode võib olla valmistatud sunnitööga. Need allikad võivad olla näiteks üksikisikutel saadud teave, sunnitöö andmebaas, mis keskendub konkreetsetele toodetele ja geograafilistele piirkondadele, ning ettevõtete täidetav hoolsuskohustus.

Uurimist alustatakse toodetest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et need on valmistatud sunnitööd kasutades. Ametiasutused võivad küsida teavet ettevõtetelt ning teha kontrolle ja uurimisi, sh väljaspool EL-i asuvates riikides. Kui riiklikud ametiasutused teevad kindlaks sunnitöö kasutamise, siis nõuavad nad juba turule lastud toodete turult kõrvaldamist ning keelavad toodete turule laskmise ja ekspordi. Ettevõtted peavad tooted hävitama. Liikmesriikide tolliasutused vastutavad nõuete täitmise tagamise eest EL-i piiridel.

Kui riiklikel ametiasutustel ei õnnestu koguda kõiki vajalikke tõendeid, sest näiteks ettevõte või EL-i mittekuuluva riigi ametiasutus ei tee koostööd, siis võivad nad teha otsuse kättesaadava teabe alusel.

Pädevad asutused kohaldavad kogu protsessi vältel riskipõhise hindamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Sellest lähtuvalt võetakse ettepanekus arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) eriolukorda.