„Putini algatatud sõja tõttu ootab meid ees keeruline talv, mis paneb löögi alla energiatarbijad kogu Euroopas. Tagamaks hinnatõusus Eesti elanike kindlustunne ja toimetulek ka kõige külmemal ajal, pakub riik tuge erinevate energiatoetustega, mis hakkavad kodutarbijaid abistama ees ootaval kütteperioodil,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Hüvitiste saamiseks ei pea enamik tarbijaid ise kuskile avaldust esitama ruttama, vaid need arvestatakse enamikul juhtudel juba automaatselt arvetelt maha. Erandlikel juhtudel, nagu aiandusühistud või ühise mõõtepunkti taga olevad ridaelamud, peab siiski Keskkonnainvesteeringute Keskusele ise avalduse esitama,“ rõhutas minister Sikkut.

Eelnõu järgi kompenseerib riik kõigile kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini tarbitud energia hinda kolme erineva toetusega.

Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 €/MWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 €/MWh, siis kompensatsiooni abil peaks tarbija maksma 100 eurot/MWh eest.

Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80% kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 €/MWh. Seejuures kompenseeritakse leibkonna kohta kõige enam kuni 2,6 MWh ehk 251,7 kuupmeetrit tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Korteriühistutele tarbimislage ei kehtestata. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 €/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 €/MWh.

Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasiga 80 €/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80% ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 €/MWh, väheneb see tarbija jaoks tasemeni 83,4 €/MWh.

Neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energiamüüjate kaudu, makstakse hüvitisi eraldi avalduse alusel, mille peab esitama Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Sellised juhud võivad olla näiteks siis, kui elamuarenduspiirkonnas vahendab kodutarbijatele energiat eraldi äriühing, mittetulundusühing või ühistu. Samuti võib avalduse esitamise vajadus tekkida väiksemates kaasomandis korterelamutes, kus ei ole veel korteriühistuid asutatud ja energiatarbimine on korraldatud ühe omaniku kaudu.

Tänu riigi energiatoetustele kulub keskmisel gaasitarbijal gaasile praeguste hindadega võrreldes umbes 50%, elektrienergiale umbes 21% ning kaugküttele suurima kaugküttepiirkonna näitel 14%.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena