Hansavest: elu pole ainult töö – töötajatele tuleb pakkuda midagi enamat!
Peamiselt tootmis- ja tööstusettevõtetele tööjõu renditeenust pakkuv Hansavest on aastate jooksul Eestisse toonud ja oma koolituskeskuses vastavalt vajadusele koolitanud välja sadu inimesi. Ettevõtte digiturunduse spetsialist Ingrid Kuningas nendib, et lisaks Eesti ettevõtete välismaailmale tutvustamisele on Hansavest teinud ära suure töö kogu Eesti turundamisel.
„Olles ise atraktiivne ja tehes oma tööd hästi ehk võttes välismaa tööjõudu siin vastu professionaalselt ja sõbralikult, muudame nii nende endi kui ka nende perede ning välismaal tööd otsivate sõprade jaoks kogu Eesti atraktiivseks,“ ütleb Kuningas. „Ja seda on lihtne teha, sest Eesti ettevõtted on nii ägedad ja tehased tehnoloogiliselt nii hästi arenenud, et anname eeskuju kogu maailmale.“
Hansavest on hetkel tööpakkuja ligi 1400 välismaalasele, kellest 80% moodustavad ukrainlased, kes rändavad üle Euroopa Eestisse just töö saamise eesmärgil. 75% välistööjõust tulevad tööle töötajate soovituste põhjal. Ettevõte vahendab tööjõudu 119 äripartnerile Eestis ja 18 ärikliendile Soomes. „Meie töö ei ole ainult tööjõu vahendamine, vaid pakume terviklahendust. Tegeleme Pärnu koolituskeskuse õppelaboris Eestisse saabuvate töötajate kompetentside testimisega ja vajadusel ka lihvime koolitustel nende oskusi, et need vastaksid Euroopa Liidu standarditele,“ tutvustab Kuningas. „Pakume koolitusi, mis lähevad kaasa digitaliseerimise ja automatiseerimise vooluga, näiteks koolitame keevitajaid, CNC-pingi ning robotseadme operaatoreid, aga samuti viime läbi eesti keele kursuseid, et kindlustada töötajate parem keeleline integratsioon nende uude elukohta ja töökeskkonda. Koolituskeskus on nagu püsiva kompetentsuse kvaliteedi hoidmise keskus. Ka Eesti ettevõtted ise tahavad mõnikord enda motiveeritumaid töötajaid meie juures treenida, et nad saaksid edendada oma oskusi ja liikuda kõrgemale kohale.“
Ta lisab, et Hansavesti eesmärk on näidata ka edaspidi Eestit kui riiki, kus on kaasaegne ning turvaline elamise ja töötamise keskkond. „Loome tulevastele töötajatele kuvandi alati selle põhjal, mida meie töötajad ise on meile positiivset öelnud. Näiteks kiidetakse Eesti töökultuuri – töötajad tajuvad tehastes, et Eestis valitseb töökultuuris ausus, läbipaistvus, abivalmidus ja koostöömeelsus ning tööohutus on kõrgel tasemel. Samuti on tähtis integratsioon ühiskonda ja kommuuni, see tähendab, et mujalt tulnud töötajad tunnevad, et saavad kiiresti kohanetud meie eluoluga. Neile on meeldivaks üllatuseks, et igas väiksemas külas on olemas kõik eluks vajalik alates koolist ja lasteaiast kuni kino, teatri, perearstikeskuse ja sportimisvõimalusteni. Ja muidugi Eesti vahemaad on nende jaoks šokeerivalt väiksed!“
Töötajate leidmiseks, Eesti riigi ja ettevõtete maine tutvustamiseks ning kohalike tööandjate maine parandamiseks loob Hansavest reklaamvideoid ja intervjuuartikleid, et näidata siinseid häid töötingimusi. Rahulolevad töötajad räägivad videotes lahti, miks neile meeldib just Eestis töötada – läbipaistvus, sõbralik töökeskkond, stabiilne palk ja karjäärivõimalused. Ja üheks oluliseks põhjuseks on Hansavesti inimeste tugi. „Hinnatakse kõrgelt meie isiklikku lähenemist ja 24/7 tuge. Ja see, et pakume enamat kui töö. Väga oluline on kodust kaugel töötavate inimeste vaimne tervis, aga kui üheksa siin veedetud kuu jooksul teha ainult tööd, võib läbipõlemine kiire olla. Inimestele on vaja kindlat tugisüsteemi, võimalusi vaba aja veetmiseks ja akude laadimiseks ka pärast tööpäeva lõppu.“
Naisi võiks tööstusmaastikul olla julgelt rohkem
Hansavest on ka omamoodi stereotüüpide lõhkuja ning üheks selliseks on arusaam, et naised ja tööstus ei käi kokku. „Meil on nii ägedaid noori naisi tootmises ja tööstuses keevitajana või CNC-pingi operaatorina tööl! Näiteks võib tuua tubli noore naise Kirke, kes pärast hiina keele õppimist ja ämmaemandakoolitust otsustas, et tahab õppida keevitamist. Ta pöördus meie poole ning loomulikult võtame me heal meelel vastu ka kõik eestlased, kes soovivad meie koolituskeskusesse õppima tulla, ja anname neile karjäärivõimaluse. Tubli töö kiidab tegijat,“ ütleb Kuningas. „Ja miks jätta pool elanikest tööpõllult välja, kui tööpuudus oma ala spetsialistide järele on parajalt suur? Seda enam, et töö tehases ei vaja enam 100-kilogrammiste raskuste tõstmist, vaid selleks on robotid.“
Ta lisab, et läbi Hansavesti on tee koolituse ja töökohani leidnud ka mitmed Ukraina sõja põgenikud. Ja lisaks Ukrainale värvatakse töötajaid muidugi ka mujalt riikidest, näiteks Usbekistanist, Kasahstanist ja Gruusiast. Kui inimene osutub sobivaks kandidaadiks, aitab Hansavest leida tal majutuse ning viib kurssi kohalike tavade ja seadusandlusega. On töötajaid, kes kolivad Eestisse kogu perega – sel juhul abistatakse vajadusel ka abikaasat töö leidmisel.
Renditööjõul on aasta-aastalt aina suurem roll
Millised on trendid praegusel tööturul? Väiksem sündimus ja pikem eluiga toovad kaasa ülalpeetava elanikkonna kasvu ja tööealise elanikkonna vähenemise. Töötajad hindavad järjest enam paindlikku tööaega ja sama soov tundub olevat tööandjatel, kes ei vaja püsivat töötajat, vaid on huvitatud hooajatöölistest või ootamatu töömahu suurenemise puhul lisatööjõust. Siin ongi suur roll renditööjõul, mille kasutamine võimaldab ettevõttel kiiremini ja paindlikumalt reageerida majanduses toimuvatele muutustele, kui tootmistellimuste maht näiteks kasvab. Ja sujuvamalt optimeerida tööjõukulusid, kui töömaht peaks vähenema.
„Eestlaste jaoks on haridus oluline ning meie haridussüsteem eeldab gümnaasiumi- ja kõrghariduse omandamist. Sellega jääb aga aina vähemaks oskustöölisi, mis tähendab, et meie tootmis- ja tööstusettevõtete vajadused peame katma teiste riikide inimestega. Meie töö ei lõppe niipea,“ nendib Kuningas. „Kiire tehnoloogia areng, digitaliseerimine, automatiseerimine ja manuaalse tootmise kadu tähendab seda, et üha rohkem on vaja spetsiifiliste oskuste ja teadmistega inimesi. Selleks olemegi Pärnus kokku pannud koolitused, et inimesed saaksid end jõudumööda arendada automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnas.“
Oluline on panustada ka sotsiaalsetesse tegevustesse ja heategevusse
Hansavest on läbi aastate palju panustanud sotsiaalsetesse tegevustesse ja heategevusse, näiteks toetatakse Pärnu võrkpallikoondise tegutsemisi ning ollakse Pärnu vaimse tervise konverentsi 2022 suurtoetaja.
Hansavest on ka Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fondi (USF) looja, pakkudes psühhosotsiaalset abi Ukraina töötajatele ja nende pereliikmetele, kel on traumeeriv kogemus sõja algusega. Samuti on USF loonud Ukraina lastele päevakeskuse, mida juhib Ukraina pedagoog. Hansavesti töötajad olid ka Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ loojad. Grupi tegevuseks on busside organiseerimine piiri äärde sõjapõgenike ohutuks reisiks Eestisse, esmaabipakkide annetamine ja viimine Ukrainasse, sõjapõgenikest perede pikaajaline majutamine, varustamine eluks vajaminevaga ning neile töökohtade ja keeleõppe pakkumine.
Uuri lähemalt: www.hansavest.com