Delfi sünnib ümber digitaalseks meediakaubamajaks

Delfi Meedia ASi juht Argo Virkebau ütleb, et kui Delfi kogu oma terviklikkuses oleks inimene, siis tema sooviks kindlasti selle inimesega sõber olla. Virkebau silmis muudab Delfi Meedia eriliseks oskus suhelda vabalt kõikide erinevate Eesti inimestega, olenemata nende maailmavaatest või taustast.

„Oleme teinud väga suuri samme selle nimel, et meid usaldataks, et oleksime alati sündmuste keskel ja suudaksime adekvaatselt ning kiiresti maailma oma lugejatele peegeldada. Delfi on uuringute kohaselt kõige tuntuim meediamaja Eestis, seetõttu oleme otsustanud ka seda kõigile rõhutada,“ selgitab Virkebau meediamaja nimemuutust.

Argo, mis teeb sind kui juhti Delfi Meediale peale vaadates hetkel kõige rõõmsamaks?

Kõige olulisemana teeb mind rõõmsaks see, et me oleme suutnud tõestada, et digipööre ja digitaalse sisu müümine on vägagi tõsiseltvõetav ja ka kasumlik ärimudel. Hetkel on digitaalsete pakettide müük möödumas meie paberajakirjandusest. Ning, mis oluline: digitellimuste kasv toimub printtooteid ja - tellijaid ohverdamata. Mõned aastad tagasi poleks seda osanud sellises mahus loota. Loomulikult teeb rõõmu, et oleme uuringute järgi kõige tuntuim meediamaja Eestis. Seda näitab ka asjaolu, et 80% eestlastest käib nädalas vähemalt korra meid lugemas. Me liigume selles suunas, et pakkuda kõikidele midagi. Me ise nimetame ennast juba meediakaubamajaks, kust on iga huviga inimestel midagi osta. Delfi on oma laiaulatuslikkusega selle kaubamaja keskplats või aatrium, kuhu kõik koguneda saavad, et siis minna endale huvi pakkuvaid tooteid tarbima.

Kui Delfi oleks inimene, siis milline inimene ta oleks?

Kindlasti sisukas, asjalik, laia silmaringiga, kiiresti kohanev, aga ka praktiline, vajadusel terav ja miks mitte ka rahvalik. Mul on tunne, et Delfi oleks inimene, kes suudaks probleemideta suhelda erinevate Eesti inimestega, olenemata nende taustast ja huvidest, mõttemaailmast. Kindlasti ei oleks Delfi inimesena tülinoriv, kuid kindlasti juhiks julgelt tähelepanu probleemidele ja püüaks aidata neid lahendada.

Delfi Meedia on saba ja sarvedega sees nii paber- kui ka digimeedias, nii piletiäris kui ka podcast’ides ja voogedastuse maailmas. Mida sooviksid aga tulevikus veel Delfi Meedias näha?

Ruumi on veel palju kasvada kõikides nendes valdkondades, kus me juba tegevad oleme. Paljud meie valdkonnad on veel ju ka täitsa lapsekingades, näiteks Piletitasku ja meie podcast’ide suund. Kuid mida me soovime kindlasti arendada, on erineva sisu voogedastused, otseülekanded nii spordis, uudistes kui ka muudes valdkondades.

Palju on küsitud, et kas järgmine samm oleks oma raadio või telekanal. Minu vastus on sellele lihtne: miks tahta omada minevikumeediat, eilset meediat, kui meil on võimalik arendada tulevikusuundi, homset meediat. Nii me lähtumegi sellest, kuidas inimesed meediat tarbivad – nad soovivad seda striimida. Nii pakume neile seda sisu nii seda ise tootes, näiteks dokumentaalfilmid Ülemnõukogu ja Riigikogu legendaarsest esimehest Ülo Nugisest ja varsti vaatajate ette ilmuv Tallinna Lõvide saaga, kuid ka partnerite kaudu sisu Delfis levitades.

Kindlasti paneme palju rõhku oma äriklientidele suunatud sisu arendamisele, B2B üritused, koostööd, konverentsid ja nii edasi. Meie eesmärk on panna ettevõtted Eestis mõistma seda, et meiega koostöös on võimalik ka neil kasvada ja areneda, olla Eestis relevantsed.

Tulid ka ise ajakirjandusse teiselt alalt. Mis sind kinni hoiab ja kuidas oled ellu jäänud?

Väga kulunud vastus, kuid täielikult paika pidav: mulle meeldib väga minu töö. Kuid selleks, et ajakirjanduses ellu jääda, peab olema ajakirjanduse roll inimese elus oluline, see, mida ajakirjandus igapäevaselt teeb, peab korda minema. Samas peab ka ise palju meediat tarbima, sest vaid nii suudab olla vääriline partner neile, kes igapäevaselt sisu loovad, asjade keskel on.

Ajakirjandus on äärmiselt eriline valdkond, mida juhtida: 50% kogu meediamajast on täielikult sõltumatu kõiges, mida teevad, samas vastutab juht alati 100% osas, mis majas toimub. Siin on vaja mõlemapoolset usaldust kõikide maja inimestega, eriti aga erinevate väljaannete peatoimetajatega. Usaldus annab vabaduse ja sellest tuleb ka kvaliteet. Peab ka mõistma, et fakt on ajakirjanduses kõige olulisem, lausa selle DNA osa, ja kuna ajakirjanikud seda austavad, siis saab ka juht julgemalt hingata.

Kuidas on „sinu ajal“ Eesti meediamaastik muutunud?

Muutunud on ärimudelid. Nagu ka varem sai mainitud, siis 4–5 aastat tagasi ei uskunud keegi, et vaid digitaalset sisu müües on võimalik ellu jääda. Täna oleme üsna suurte sammudega selle suunas teel. Paberist väljaanded jäävad alles eksklusiivsetena, kuid igapäevameedia liigub digitaalseks. Kuid eks ka täna on õhus küsimused, kas, millises mahus ja kui kiiresti inimesed digipöördega kaasa tulevad.

Teine suur muutus on meedia finantsolukorra paranemine, mis on ka otsast seotud digitaliseerumisega. See aga tähendab, et Eesti meediamaastik on tervem ja sõltumatum, saame teha puhast ja mõjutustevaba ajakirjandust. Hea majanduslik seis annab ka võimaluse teha tulevikuplaane, planeerida investeeringuid ja võtta tööle talente. Me oleme kasvanud meediamajana ettevõtteks, mis annab tööd 400 inimesele. Sellist arvu ei näinud me mõned aastad tagasi veel ette.

Erinevad kriisid – koroonapandeemia, Ukraina sõda, parempopulism – on teinud selgeks vaba ajakirjanduse tegeliku rolli ühiskonnas. Seda on lugejanumbritega kinnitanud ka meie lugejad.

Miks võiks 2022. aastal tulla meediasse tööle?

Meedia on tööturul konkurentsivõimeline, kindel tööandja ja koht, kus vabalt enda ambitsioone teostada. Meie uks on alati lahti neile inimestele, kes soovivad midagi ühiskonnas ära teha, kellel on missioonitunnet ja kes on valmis töötama kõige suurema ühiskondliku mõjuga valdkonnas. Lisaks annab töö meedias vabadust katsetada, avab uksi riigivõimu ja kogu ühiskonna tagatubadesse.

Loe Delfit: www.delfi.ee