Neljapäeval Washingtonis avaldatud uuringu kohaselt keeratakse maailmas rahakraane kinni säärase sünkroonsusega, mida pole nähtud pool sajandit. See tähendab oodatust suuremat finantstingimuste halvenemist ja sügavamat maailmamajanduse jahtumist, vahendab Bloomberg.

Investorid ootavad, et keskpangad tõstaksid intressimäärad järgmisel aastal pea 4% peale, millest piisaks vaid alusinflatsiooni hoidmiseks 5% tasemel. Aruande mudeli kohaselt võivad intressimäärad tõusta kuni 6%-ni, kui keskpangad püüavad inflatsiooni oma sihtvahemikesse suruda.

Maailmapanga uuringu hinnangul aeglustub 2023. aasta globaalse majanduskasv 0,5% peale ja väheneb inimese kohta 0,4%, mis vastab aruande järgi ülemaailmse majanduslanguse definitsioonile. Pärast rekordilist tõusu 2021. aastal katkestaks see taastumise ammu enne seda, kui majandusaktiivsus on jõudnud tagasi pandeemiaeelsele tasemele.

„Poliitikakujundajad võiksid suunata oma tähelepanu tarbimise vähendamiselt tootmise suurendamisele,“ ütles Maailmapanga grupi president David Malpass. „Poliitika peaks püüdma luua täiendavaid investeeringuid ning parandada tootlikkust ja kapitali jaotamist, mis on majanduskasvu ja vaesuse vähendamise seisukohalt kriitilise tähtsusega.“

Maailmapanga majandusteadlaste Justin-Damien Guénette'i, M. Ayhan Kose ja Naotaka Sugawara uuringus nähakse keskpankade jaoks võimalust jätkata jõupingutusi inflatsiooni kontrollimiseks ilma ülemaailmset majanduslangust vallandamata ning kirjutati ette tegevuskava poliitikakujundajatele.

  • Keskpangad peavad selgelt teavitama otsustest, et aidata kinnistada inflatsiooniootusi ja vähendada vajalikku karmistamise määra.

  • Arenenud riikide keskpangad peaksid silmas pidama karmistamise piiriülest mõju, samas kui arenevate turgude ametiasutused peaksid tugevdama makrotasandi regulatsioone ja suurendama välisvaluutareserve.

  • Valitsused peavad hoolikalt kalibreerima toetusmeetmete tühistamist, tagades samal ajal kooskõla rahapoliitiliste eesmärkidega.

  • Eeloleval aastal on oodata, et eelarvepoliitikat karmistavate riikide arv saavutab kõrgeima taseme alates 1990. aastate algusest, mis võimendab rahapoliitika mõju majanduskasvule. Poliitikakujundajad peavad kehtestama usaldusväärsed keskpika perioodi eelarvekavad ja pakkuma sihtotstarbelist abi haavatavatele kodumajapidamistele.

  • Teised majanduspoliitika kujundajad peavad ühinema inflatsioonivastase võitlusega ja astuma jõulisi samme ülemaailmse pakkumise suurendamiseks.