Tegemist on summaga, millel on riigieelarvele märkimisväärne fiskaalne mõju – 2022. aasta riigieelarve kohaselt kataks näiteks maaväe väeloome või haridusvõrgu korrastamise ning üldharidusele ligipääsu tagamise kulutused. Kui summat projitseerida kolmele aastale, siis ulatub see 435 miljoni euroni.

„Käibemaksu erakordselt suure alalaekumise peamise põhjusena võib välja tuua õigusliku aluse puudumise andmete edastamiseks Eesti Pangalt ning makseteenuse pakkujatelt Maksu- ja Tolliametile (MTA), mis võimaldaks tal analüüsida ning tuvastada välismaised kauplejad, kes tõenäoliselt peaksid Eestis käibemaksu deklareerima ja tasuma, kuid kes seda ei tee,“ ütles analüüsi koostanud Soraineni partner ja vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks. „Kiire lahendusena teeme ettepaneku muuta Eesti Panga seadust selliselt, et Eesti Pangal tekiks kohustus MTA-le neid andmeid jagada. Meie arusaama kohaselt on andmed juba Eesti Panga valduses ning probleemiks on õigusliku aluse puudumine, mis võimaldaks neid MTA-le jagada. Seejärel tuleks valdkond tuua MTA auditiplaani fookusesse.“

„Analüüsi esmaseks eesmärgiks oli saada hinnang, millises ulatuses jääb Eestile laekumata käibemaksu, mida välismaised e-poed Eesti lõpptarbijatele suunatud kaupade müügilt peaks Eesti riigile tasuma. Analüüsi teiseks eesmärgiks oli tuvastada põhilised probleemid, mis alalaekumist põhjustavad, ning pakkuda välja lahendused, mis aitaksid probleeme kõrvaldada,“ kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät. „Nüüd teame, et tegemist on märkimisväärse summaga, mis on seni jäänud riigieelarvesse laekumata, ja julgen nimetada, et see on veel konservatiivne.“ Väät lausus, et olukord on samuti põhjustanud kodu- ning välismaiste e-kauplejate ebavõrdse konkurentsisituatsiooni, lisades, et samas on probleemid sisuliselt soravalt lahendatavad.

„Samas sektoris, samal turul ja samadel alustel toimetavatel ettevõtetel peavad olema ühesugused tingimused – võimalused ja kohustused. Praegu on tekkinud olukord, kus Eesti ettevõtted on maksukuulekad, kuid siin oma kaupu müüvatel välismaistel e-poodidel on võimalik käibemaksu tasumisest hoiduda. See ei ole aktsepteeritav ja seadust tuleb vastavalt muuta, mis aitab andmeid hakata igakuiselt automaatselt vahetama,“ märkis Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. „Rahanduskomisjon võtab teema kiirelt päevakorda.“

Eestis kehtiva käibemaksusüsteemi reeglite kohaselt peavad välismaal asuvad kauplejad lisama kaupade müügihinnale Eesti käibemaksu, kui kaup müüakse Eesti lõpptarbijale ning kui välismaisel kauplejal on Eestis püsiv tegevuskoht käibemaksuseaduse mõttes või välismaine kaupleja on ületanud 10 000-eurose müügikäibe piirmäära (ehk tegemist ei ole nn väikekauplejaga). Eestis kohalduva üldreegli kohaselt peavad välismaised e-kauplejad maksma kauba müügikäibelt Eesti riigile 20% (teatud kaupade puhul 9%) käibemaksu. Antud reegel on ühtlustatud üleeuroopaliselt.

Eesti E-kaubanduse Liit on 2008. aastal loodud katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 500 ettevõtet.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid