Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul teises kvartalis välja käia kahekordne netopalk, eelneva kaheksa aasta jooksul on see suhe püsinud vahemikus 1,5–1,7. Korterite taskukohasust halvendab lisaks veel tarbijahindade kiire kasvu tõttu reaalpanga ja üldise ostujõu vähenemine, mis jätab inimestele vähem vaba raha, selgitas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Samas ei peegeldu korterite taskukohasuse languses veel täiel määral uusarenduste hinnatõusu mõju, mida on vedanud kiiresti tõusnud ehitushinnad ja uute korterite põud. Ühtlasi oli teises kvartalis uute korterite osakaal kõigis tehinguis 23%, mis on madalam pandeemiaeelsest keskmisest ligikaudu 30%-st.

Pealinna kinnisvaraturg oli aasta esimeses pooles aktiivne. Vaatamata üldisele kindlustunde langusele oli majapidamiste soov eluaset osta tugev. Kiire inflatsioon ja üürihindade tõus, mida on mõjutanud ka sõjapõgenike nõudlus üürikorterite järele, on soodustanud investeeringuid kinnisvarasse. Samas näeme suure tõenäosusega aasta teises pooles nõudluse-pakkumise suhte muutust.

Varem tugevat nõudlust toetanud tegurid on hakanud taanduma ning halvenevas majanduskeskkonnas on keeruline kvartali võrdluses korterite hinnatõusu jätkumist näha. Korterite taskukohasus on sel aastal tunduvalt halvenenud. Kiire inflatsioon on inimeste ostujõudu vähendamas. Majapidamiste hoiusejäägi aastane kasvutempo on sel aastal hoogu maha võtnud. Samal ajal on hoiused koondunud pigem suuremate hoiuste ja sissetulekutega majapidamiste kätte. Kodulaenuga seotud kulud on järk-järgult tõusmas. Kuue kuu euribor oli 16. septembri seisuga 1,67%.

Järelturul on näha mõningaid rahunemise märke: juulis ja augustis oli aktiivsus aastatagusega võrreldes jäänud peaaegu samale tasemele. Pakkumiste arv on liikumas tõusujoones. Ka pingelisel uusarenduste turul võib nõudluse-pakkumise tasakaal paraneda. Uusarenduste hinnad on juba tasemel, kus need ei ole Swedbanki taskukohasuse indeksi arvestuse järgi enam hästi kättesaadavad. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes ei ole teises kvartalis enam langenud, kuid püsis siiski madal, samas kui nõudlus peaks leevenema.

Swedbanki hinnangul ületab korterite hinnatõus sel aastal palgakasvu. Kuigi korterite hinnatõusu surve peaks järele andma, näeme statistikas aasta teises pooles veel tugevat aastast kasvu kõrgele tõusnud hinnataseme tõttu. Hinnatase oli eelmise aasta teises pooles veel tunduvalt madalam kui praegu. See tähendab, et ka siis, kui hinnad enam ei tõuseks, tuleb kasv aastases võrdluses ikkagi kahekohaline. Euribori tõus halvendab taskukohasust aasta teises pooles.

Korterite taskukohasus halvenes ka Lätis ja Leedus

Riias ja Vilniuses nägime teises kvartalis samuti taskukohasuse halvenemist. Samas püsib Vilniuses taskukohasus 2017.–2019. aastate keskmise juures ning Riias isegi üle selle. Riias oli teises kvartalis korterite aastane hinnakasv 12%, samas kui palgad kasvasid 7,5%. Vilniuses tõusid korterite hinnad samal ajal 20% ning palgad kasvasid 12%. Sarnaselt Tallinnaga ei ole tehingud uute korteritega ning seega kõrgem hinnatõus ei Riias ega Vilniuses statistikasse veel täiel määral jõudnud. Vilniuses on uute korterite osakaal veidi suurem kui Tallinnas. Riias aga moodustavad suurima osakaalu tehingutes Nõukogude-aegsed korterelamud ning uute korterite osakaal on tagasihoidlik.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid