Hoiu-laenuühistud on madalate pangaintresside ja uusi rekordeid tegeva inflatsiooni taustal populaarsust kasvatamas. Viimase kümne aasta jooksul on hoiu-laenuühistute varade maht kasvanud ligi 14 korda ning täna on ühistute hallata juba 154 miljoni euro ulatuses liikmete varasid, kirjutab õigusbüroo HUGO.legal kaasasutaja Erki Pisuke.

Kuigi suuremasse krediidituru pilti paigutades on hoiu-laenuühistud endiselt marginaalse osakaaluga, siis on kümneid miljoneid kaasanud hoiu-laenuühistu pankrotistumine väikesel Eesti finantsturul ikkagi märgiline sündmus – ühtegi nii suurt hoiu-laenuühistut pole varem taasiseseisvunud Eestis põhja läinud.

Riik hoiuseid ei hüvita

Kuna riik hoiu-laenuühistu üle järelevalvet ei korralda ega taga ka hoiuseid, siis ühistu pankroti korral riik kuidagi hoiuste hüvitamisega appi ei tule. Seega maksejõetuks muutunud hoiu-laenuühistu korral on ainus võimalus hoiustajal oma raha tagasisaamiseks läbi pankrotimenetluse, mille väljavaated sõltuvad suuresti ühistu varasematest rahapaigutustest.

Kuna pankrotimenetlus nõuab ka hoiustaja aktiivset tegevust, siis allolevalt on esitatud mõni olulisem pidepunkt pankrotimenetluse tarbeks.

1. Kui saad teadlikuks pankrotiavalduse esitamisest, siis järgi ühistu kohta pankrotiteateid Ametlikes Teadaannetes. Pankroti väljakuulutamisel ilmub selle kohta eraldi teade ning algab ametlikult pankrotimenetlus.

2. Pankroti väljakuulutamise teates on kirjas võlausaldajate esimese üldkoosoleku kuupäev ja koht. Esimese koosoleku päevakorras on muu hulgas halduri kinnitamine, pankrotitoimkonna valimine ja ühistu tegevuse jätkamise otsustamine. Liikmel tasub kindlasti koosolekul osaleda või saata sinna oma juristist esindaja.

3. Hoiustaja seisukohast on äärmiselt oluline oma nõuetest (sõlmitud hoiuselepingust) kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest haldurile teatada. Nimetatud tähtaega ei tohi kindlasti mööda lasta, sest tähtajaks esitamata nõuete rahuldamisjärk tuleb alles pärast tähtajaks esitatud nõuete rahuldamist. See tähendab, et hoiustaja jaoks väheneb raha tagasisaamise võimalus märkimisväärselt.

4. Üldkoosolekul on iga võlausaldaja (hoiustaja) häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Oluline on eristada nõuet, mis tuleneb ühistuga liitumisel sissemakstud osamaksust ning hoiuselepingust tulenevat nõuet.

5. Nimelt tasutud osamaksu eest üldkoosolekul hääli ei saa. Samuti on osamaksu tagasisaamine pankrotimenetluse käigus äärmiselt ebatõenäoline, kuna see saab kõne alla tulla üksnes pärast kõigi teiste nõuete rahuldamist. Seega hoiustajad, kes on vabatahtlikult maksnud sisse minimaalsest suurema osamaksu, on osamaksust tuleneva nõudega keerulisemas seisus.

6. Hoiustatud summade osas saavad liikmed võlausaldajate koosolekul hääli võrdeliselt oma osa suurusega. Samuti osalevad liikmed hoiuselepingu puhul pankrotivara müügist laekunud raha jagamisel vastavalt jaotisele. Rõhutan siin veel, et nõude rahuldamisjärk sõltub sellest, kas nõue on tähtajaks kahe kuu jooksul esitatud või mitte.

7. Uue pankrotiseaduse kohaselt nõuete kaitsmise koosolekut enam ei korraldata ning nõudeid kaitstakse ja vastuväiteid esitatakse kirjalikus menetluses. Pärast nõuete teatamise kahekuulise tähtaja möödumist koostab haldur esialgse võlausaldajate nimekirja ning esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Otstarbekas on juristi abiga nimekiri läbi töötada ning vastuväidete olemasolul need põhistatult esitada.

8. Arvesta sellega, et hoiu-laenuühistu eripära arvestades võib pankrotimenetlus venida pikaks. Kui kõigi võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev saabub pankroti väljakuulutamisega, siis ei mõjuta ühistu pankrot kuidagi hoiu-laenuühistu enda väljastatud laenude tähtaega. See tähendab, et kui ühistu on väljastanud laenu kümneks aastaks, siis on laenuvõtjal õigus seda ka 10 aastat tagasi maksta.

9. Lõpuks taandub kõik sellele, kuivõrd kvaliteetne on ühistu laenuportfell ning kui hoolikalt ja milliste tagatiste vastu on laenud väljastatud. Sellele saab esmase hinnangu anda ajutine haldur pärast ühistu varalise seisundiga tutvumist. Kui hoiu-laenuühistu pole laenuvõtjate maksevõimet piisavalt hinnanud või on raha valdavas osas laenanud välja endaga seotud isikute äritegevuste finantseerimiseks, siis võib pilt osutuda üpriski nukraks.

10. Halduril on võimalus tagasivõitmise korras teatud võlausaldajaid kahjustavaid tehingud kehtetuks tunnistada, kuid alati on võimalus, et raha on sedavõrd ära skeemitatud, et midagi olulist pankrotivarasse tagasi saada ei õnnestu. Kahjuks on ka Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kohta meedias kirjutatud, et 13,5 miljonit eurot laenati marginaalse käibega seotud osalistele. Neid tehinguid ongi pankrotimenetluse käigus vaja lähemalt vaadata. Igal juhul on tarvis pingutada, et võimaluse korral pankrotivara tagasivõitmiste arvelt suurendada.

Miks on nimetatud pankrot eriline?

Hoiu-laenuühistuid on Eestis pankrotti läinud varemgi, kuid Eesti Arengu hoiu-laenuühistu on viimastel aastakümnetel esimene, kelle korral sedavõrd palju hoiustajaid jääb tõenäoliselt suurest osast oma rahast ilma, selgitab Pisuke.

Näikse, et hoiu-laenuühistud on aina enam saamaks kanaliks, kus võrdlemisi lihtsalt oma muude äritegevuste jaoks rahalisi vahendeid kaasata. Olgu selleks valdkonnaks kiirlaenud või kinnisvara: hoiu-laenuühistu kaudu on võimalik eduka turundustegevusega kaasata raha heausksetelt hoiustajatelt, kes sageli sellise rahapaigutuse riske ei adugi. Turusolkijate tõttu aga satuvad pahaaimamatult halba varju ka need tublid hoiu-laenuühistud, kes on juba aastakümneid usaldusväärselt toimetanud ja kelle tegevus on eriti maapiirkondades äärmiselt vajalik.

Märkimist väärib seegi, et hoiu-laenuühistud on Eestis ainsad finantseerimisasutused, kes võivad krediiditurul toimetada ilma riikliku finantsjärelevalveta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid