Kattai majandusprognoosist: suurim murekoht on elektri kallinemine. Kitsaskohad tuleb lahendada
(72)
Eesti Panga värsket majandusprognoosi tutvustasid keskpanga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Majandusprognoosi tutvustamine otsis vastuseid mitmele elulisele küsimusele. Teisisõnu leidsid nad vastuseid järgmistele küsimustele:
kui kaua kestab kiire hinnatõus ja millal taastub inimeste ostujõud;
milliseks kujuneb lähiaastate palgakasv ning kuidas mõjutab majanduse jahtumine palku ja tööpuudust;
kuidas mõjutab energiakriis Eesti majanduse väljavaadet.
Tulevik inimeste palkadele
Umbes 2/3 ettevõtetest tõstab palka vähemalt sama palju kui eelmisel aastal. Eesti Pank prognoosib järgmise aasta keskmiseks palgaks 1883 eurot ja 2024. aastaks 1998 eurot.
Kahanenud ostujõud hakkab jõulisemalt tarbimist piirama. Keskmise palga ostujõud taastub 2021. aasta tasemele alles 2024. aasta lõpuks.
Milline olukord valitseb eestlaste säästudes? Millal säästud otsa saavad? „Viimastel kuudel on majapidamiste hoiused hakanud kahanema. Kui varem nägime hoiuste kiiret kasvu, siis praegu näeme, et hoiused mitte ei rauge, vaid need vähenevad,“ kommenteeris küsimust prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Energiahinnad jäävad kõrgeks
Eesti Pank prognoosib, et elektri hind püsib see aasta senisest kõrgem ega lange. Elektri hinda aitab alla tuua ajutine hinnalagi. 2023. loodetakse väikest langust, kuid aasta keskpaigas hakkab hind taas kallinema. Sarnases rütmis liigub ka gaas, kuid päris elektri hinna tasemeni ei pürgi.
Siiski tõdes Eesti Panga president Madis Müller, et Eesti energiasõltuvus on Euroopa väiksemate seas. Kõige keerulisemas olukorras on Malta ja kõige paremas olukorras Taani.
Muu hulgas on täna aktuaalseks teemaks universaalteenus. Tavatarbijale on selline võimalus nüüd kindel, nüüd on lootus toetust saada ka väikettevõtjatel.
„Mõistagi abistab see väikeettevõtjaid ja nende ellujäämistõenäosus suureneb. Kui ettevõtted ei pea kulusurvet taluma, siis ei kandu hinnad ka lõpptooteni,“ sõnas Kattai, lisades, et selline otsus aitab kindlasti majandust kui terviklikku väljavaadet parandada.
Eesti majanduse väljavaate määrab hinnatõus
Mülleri sõnul ei mõjutanud praegune hinnatõus tunduvalt inimeste tarbimisotsuseid. Suurem kohanemine seisab aga paraku veel ees.
Tema sõnul oleks pääsetee see, kui eelarvepoliitika töötaks inflatsiooni ohjeldava rahapoliitikaga samas suunas, st piirataks riigi kulutuste suurenemist, et mitte anda hoogu hinnatõusule.
Kattai lisas omalt poolt, et kõige suurem murekoht ongi täna energia kallinemine. „Lõpuks aitabki meid see, kui lahendada need kitsaskohad, mis loovad suure hinnatõusu. Paraku ei ole need aga kiired lahendused, aga see on see mille läbi saab stagnatsiooni lahendada.“
