Eesti majanduse väljavaade sõltub kõige enam edasisest hinnakasvu tempost. Kuna Eesti on kiireima hinnatõusuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse suurenemine riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla. Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19%. Järgmisel aastal on oodata hinnatõusu aeglustumist 7% lähedale ja 2024. aastal 2% juurde. Hinnatõusu prognoos võtab arvesse seda, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas, ning see muudab laenuraha kallimaks. Peale selle on valitsusel kavas reguleerida energiahindu, mis alates oktoobrist kärbib mõnevõrra üldist hinnatõusu.

Kiire hinnatõusu mõju majanduskasvule avaldub tugevamalt selle aasta teises pooles ja viib Eesti majanduse langusesse. Selle aasta esimene pool osutus Eesti majandusele oodatust paremaks. Venemaa sõjalise agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonidega seotud tarneprobleemid jäid kardetust väiksemaks ja tarbimine suurenes jõudsalt kõrgetest hindadest hoolimata. Tarbimine on hoogsalt suurenenud tänu kasutusele võetud säästudele, kuid ettevaates säästud enam samaväärset tuge ei paku. Nii on lähiajal oodata tarbimise vähenemist. Selle aasta kokkuvõttes kahaneb majanduse maht tõenäoliselt 0,5%. Järgmisel aastal jõuab majanduskasv aga eeldatavasti 1% lähedale ning kiireneb seejärel 2024. aastal 3,5% kanti. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus.

Tööturu seis püsib vaatamata majanduslangusele küllaltki hea. Palgakasv jääb sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10%, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemele alles 2024. aasta lõpuks. Tööpuudus jääb tänavu eeldatavasti 6,5% tasemele ja peaks tuleval aastal tõusma 8,6%le. Prognoos eeldab, et arvestatava osa tööpuuduse kasvust annab tööd otsivate Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturu statistikasse.

Eesti majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Lisaks eksporditurgude nõrgemale seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust. Eksporditellimused on juba vähenenud ning on oluline, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võrreldes kehvemasse konkurentsipositsiooni.

Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid ja see hakkab pidurdama inflatsiooni. Euroopa Keskpanga nõukogu on hinnatõusu aeglustamiseks tõstnud euroalal rahapoliitilisi intressimäärasid ja praeguse hinnangu järgi kavatseb neid tulevikus veelgi tõsta. Selle tulemusena tõusev euribor kergitab laenuraha hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, jahutades majandust ning pidurdades ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnatõusu. Samas tuleb arvestada, et intressimäärade tõusu mõju jõuab hindadesse täies ulatuses alles umbes aasta jooksul. Peale selle ei sõltu hinnatõusu kontrolli alla saamine üksnes rahapoliitikast. Suur osa kiirest hinnatõusust nii Eestis kui ka euroalal tervikuna tuleb pakkumispoolsetest probleemidest, eelkõige kordades kallimaks läinud energiast.

Eelarvepoliitikal on oluline roll hinnasurve vähendamisel. Energia kallinemisest põhjustatud majanduslanguse tingimustes ei lahenda riigi kulutuste suurendamine majandusele takistuseks olevaid probleeme, vaid lisab hinnakasvule veelgi hoogu. Energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi. Samuti nõuavad seda sõjapõgenikud ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine. Eelarve on aga sügavas puudujäägis ka ilma nende erakorraliste kulutusteta ja seda hoolimata maksutulude väga kiirest kasvust. Kui Eesti jätkab samal kursil, siis järgmistel aastatel eelarvepuudujääk süveneb ja see ergutab täiendavalt hinnatõusu. Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toiduhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10% taset. Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses. Seega on oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigirahanduses tehtud valikutest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid