„Õhksoojuspumpa saab paigaldada praktiliselt igasse kodusse, kui seal on seinapinda, mille külge kinnitada sisemine osa, ja kui seal on koht väljas, kuhu kinnitada välisosa. Välisosa asukohaks võib olla nii sein, maapind, katus kui ka rõdu,“ rääkis ABC kliima müügijuht Indrek Blauberg.

Tema sõnul saab õhksoojuspumbaga kütta nii 30 m2 ühetoalist korterit kui ka 150m2 maja. „Kodukasutajale mõeldud õhksoojuspump kütab keskmiselt 40-100m2 pinda,“ rääkis Blauberg.

ABC kliima ekspert tõi välja, et õhksoojuspumpa saab paigaldada ka kodudesse, kus on juba küttelahendused olemas, aga nendega kütmine on muutunud kulukas või nad on vananenud ja ei anna enam vajalikku soojust. „Kui kodu on suur, siis on võimalik õhksoojuspumbal põhinev küttelahendus ehitada välja mitmest õhksoojuspumbast – seda selleks, et soojus jaotuks ühtlasemalt ja vajalik võimsus oleks külmade ilmadega tagatud,“ lisas Blauberg.

Õhksoojuspump võtab elektriküttest viis korda vähem elektrit

Kui paneelmajades sageli sellist küttelahendust ei kohta, siis tegelikkuses saab ka paneelmajja õhksoojuspumba paigaldada. „Seal on paraku keerulisem asukohta valida just välisosa suhtes. Näiteks üheksakordsetele paneelmajadele õhksoojuspumpa pigem ei paigaldata. Samas on ABC Kliimal kogemus kolmekordsetele õhksoojuspumba paigaldamisel,“ kirjeldas Blauberg võimalusi.

Ta selgitas, et kui paneelmajas saab loa seinale paigaldamiseks, on see parim variant, kuid võimalus on õhksoojuspump paigaldada ka rõdule, kui on lahendatud rõdult kondensaadi äravool. Seejuures on kõige olulisem tingimus, et paneelmaja õhksoojuspump naabrite elu ebamugavamaks ei muuda.

ABC kliima ekspert tõi välja, et näiteks elektriküttega võrreldes kulutab õhksoojuspump sama soojuse saamiseks viis korda vähem elektrit. „Õhksoojuspump ja soojuspumbad üldse on ainulaadsed selle poolest, et neil on positiivne soojustegur. Kui võtta näiteks graanulkütte soojustegur, siis on see keskmiselt 85% ehk negatiivne. See tähendab, et 15% soojusest, mis graanulitest tuleb läheb lihtsalt korstnast välja,“ selgitas Blauberg.

Tänapäevased soojuspumbad suudavad aga juba pumbata soojust soojusteguriga üle viie. „See tähendab, et üks osa viiest on elekter ning neli osa on pumbatud soojusenergia. Seega kaduma ei lähe midagi. Hoopis vastupidi - ka tarbitud elektrienergia realiseerub toas soojusena,“ ütles ta.

Investeering õhksoojuspumpa tasub end kiiresti ära

Õhksoojuspumba maksumus koos paigaldamisega sõltub konkreetse projekti keerukusastmest, kuid tarbija peaks arvestama paari tuhande eurose väljaminekuga.

Inbanki tooteüksuse juhi Nele Roostalu sõnul aitavad küttesüsteemi vahetamist ja sealhulgas õhksoojuspumba paigaldamist finantseerida turul olevad rohelised laenud. „Võttes arvesse eelneval talvel kõrgustesse kerkinud küttearveid on viimane aeg vahetada energiakulukad küttesüsteemid ökonoomsemate vastu. Roheenergia laenuga saab jagada suure investeeringu eest tasumise pikema ajaperioodi peale, et oma kulusid mõistlikumalt optimeerida,“ ütles ta.

Roostalu selgitas, et rohelised laenud on tavaliselt seotud investeeringuga kinnisvarasse ja kulude säästmisse, mitte lihtsalt tarbimisse, seega pakutakse neid ka väga mõistliku intressimääraga. „Keegi ei tea hetkel, millistesse kõrgustesse võivad uuel hooajal energiahinnad kerkida, kuid samas prognoosivad kõik, et kõrged küttehinnad kestavad vähemasti veel selle ja ka järgmise talve. Seega võib pikas perspektiivis võit tänu roheenergiale säästetud kuludelt olla suurem kui laenuintressile kuluv summa,“ lisas Roostalu.

Lisaks õhksoojuspumba soetamisele ja paigaldamisele saab Inbanki roheenergia laenu taotleda teiste taastuvenergia lahenduste rajamiseks, näiteks küttesüsteemide renoveerimiseks, maasoojuspumba või päikesepaneelide paigaldamiseks. Samuti kinnisvara energiatõhususe parandamiseks, näiteks katuse soojustamiseks, akende vahetamiseks ning ka elektriauto laadimispunkti rajamiseks.

Õhksoojuspumba paigaldamiseks tuleb luba küsida kohalikult omavalitsuselt

Blaubergi sõnul tuleb siiski arvestada, et korterisse õhksoojuspumba paigaldamiseks tuleb küsida luba ühistult või arvestada sellega, kuidas ühistus on otsustatud soojuspumpade paigaldamine. „Järgmise sammuna tuleb teha ehitusteatis kohalikule omavalitsusele, kus see vaadatakse läbi ja antakse nõusolek. Alles siis saab alustada paigaldamisega. Seejuures peab ka eramajade puhul seaduse järgi käituma täpselt samamoodi,“ lausus ta.

Blauberg selgitas, et ehitusteatise menetlus sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse koormusest nende menetlemisel. „Mõne KOV-i puhul kulub aega paar päeva, mõnel juhul paar kuud. Kui luba ei küsita, siis võib KOV seadme avastamisel küsida ehitusteatist ja selle mitteesitamisel teha trahvi. Trahvimäärad on seejuures KOV-ide puhul erinevad,“ ütles ABC kliima ekspert.

Ta pani südamele, et lubade küsimine on ikkagi kliendi kohustus ja vastutus. „Kuid on võimalik tellida seda ka teenusena, mille puhul taotleme loa ise, teeme projekti, vajadusel täiendame ning hiljem vormistame ka kasutusloa,“ sõnas Blauberg.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid