Venemaa võib Eesti oma elektrivõrgust eraldada. Kaja Kallas: peame olema valmis võimalikeks elektrikatkestusteks
(566)
Peaminister Kaja Kallas soovitas täna ETV otse-eetris inimestel läbi mõelda, kuidas tulla toime elektrikatkestuse korral.
Peaminister Kaja Kallas tegi neljapäeva õhtul ETV-s pöördumise, kus rääkis täna alanud lisaõppekogunemisest „Okas 2022“, olukorrast Ukrainas ning sellest, et Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioonist hoolimata on Eesti kaitstud.
Samas ütles Kallas pöördumise käigus, et Eesti peab olema valmis selleks, et Venemaa võib Eesti, Läti ja Leedu oma elektrisüsteemist eraldada.
„Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist valmistunud juba aastaid, võib siiski tekkida ajutisi probleeme elektrivarustusega,“ rääkis Kallas. „Tark on olla võimalikeks elektrikatkestusteks valmis kõigil – nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel. Julgustan läbi mõtlema, kuidas elektrikatkestuse korral toime tulla."
„Juhised on olemas ka kodulehel olevalmis.ee,“ lisas Kallas. „Jäägem keerulistel aegadel rahulikuks ja hoidkem üksteist. Koos me saame rasketest aegadest üle.“
Seda, kui reaalne katkestuste oht on, millal need tekkida võivad ja kui pikalt need kesta võiks, Kallas ei täpsustanud.
Energeetikaekspert ja Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel ütles Ärilehele, et olukorda peaks kommenteerima Elering. Selline võimalus on tema sõnul olnud õhus juba aastaid. „Tehniliselt peaksime selleks valmis olema. Usun, et kõik on kontrolli all,“ ütles ta.
Ärileht proovis ühendust võtta Eleringi juhi Taavi Veskimäega, kes seni paraku telefoni vastu võtnud pole.
Tänavu märtsis rääkis Veskimägi Eesti Päevalehe energiakonverentsil, et Elering on suuteline tundide jooksul sünkroniseerima Balti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa süsteemiga. „See ongi meie põhistsenaarium. Miks me ei tee seda ennetavalt? Mõned vajalikud jupid ei ole valmis,“ rääkis ta toona.
Möödunud reedel oli Veskimäe sõnum ERR-iga suheldes sarnane, kui ERR uuris, kas Elering plaanib ennetavalt katsetada Venemaa elektrisüsteemist eraldumist ja Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimist.
Veskimäe sõnul oleks eralduskatse eesmärk veenduda selles, et kõik uued Balti elektrisüsteemi lisanduvad seadmed, nagu uued liinid, sünkroonkompensaatorid, elektrijaamade kiirete reservide võimekused ja juhtimisseadmed, on valmis sünkroontööks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
„Täna on kõigi nende ca 350 miljoni euro väärtuses Eesti tehtavate investeeringute teostamine pooleli ja enne nende lõpuleviimist ei näe me sellisel eralduskatsel sisulist eesmärki, arvestades, et iga eralduskatse tähendab nõrgemat elektrisüsteemi ja täiendavaid riske ja kulusid tarbijatele,“ rääkis Veskimägi.
Veskimägi ütles, et saartalitluskatse ehk Baltimaade moodustumine energiasaareks tuleb ellu viia enne Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist 2025. aasta lõpus.
