„Täna toodab kogu Incap suure osa oma toodangust just keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike projektide tarbeks, sealhulgas Eestis – näiteks elektroonikat Bolti kergliikuritele, Ampleri rataste akudele ja Baltikumi esimesele päikeseautole Solaride,“ toob nominendi Incap Estonia tegevjuht Greg Grace välja. „Meil on hetkel erakordselt huvitavad kliendid ja projektid käsil ning fantastiline tiim, kellega neid töid ellu viia.“

Teise nominendi, metallitööstuse HANZA Mechanics klientide seas on ABB, General Electric, 3M, John Deere, SAAB ja Siemens.

Tulevik toob rohkem energiaprojekte

Projektide osas loodetakse tulevikus aina rohkem keskkonnasõbralikke lahendusi pakkuda. Näiteks alustas ettevõte mõned aastad tagasi Corvus Energyle keskkonnasõbralike energiasalvestite tootmist ja uute rohetehnoloogial põhinevate kergliikurite elektroonika tootmist.

Roheenergeetika on märksõna ka HANZA Mechanicsi puhul, sest ettevõtte viimase aasta üks olulisemaid sündmuseid on uue tootmise avamine Tartus. „Uus tehas on ehitatud uusimate standardite alusel, varustatud päikesepaneelidega katusel, mis aitab meil kasutada taastuvenergiat. Uue tehasehoone laos on ka kuus automaatladu, mis vähendab aluste üles-alla tõstmisele kuluvat aega ja energiat,“ kirjeldab ettevõtte tegevjuht Emöke Sogenbits ettevõtte uut elu.

Kaheksa miljoni eurone investeering aitas nii toomist laiendada kui ka leida sisemist lisavõimsust ja säästu. „Vana maja koosnes paljudest korrustest ja treppidest-koridoridest, mis tänapäeva tootmise seisukohast on „viljakas pinnas“ ebaefektiivsusele,“ selgitab Sogenbits. Lisaks oli ebatõhus materjalide tassimine mööda erinevaid korruseid ja lõputu kogus erinevaid ladusid, sest kaubavedu korruste vahel sõltus kahest amortiseerunud liftist.

Uus tehas tegi tootmise 15% efektiivsemaks

Uues majas on kõrgtehnoloogiline lõppkooste, kaablikooste ja kontoriala. Lähedus olemasolevale tehasele aitab neil vähendada kulu transpordile ja süsinikujalajälge. Ettevõtte efektiivsus on uue tehasega kasvanud 15% ja juba planeeritakse juurdeehitust. Kokku ostis tööstus Tartus Vahi tööstuspargis üheksa krunti ja uuteks arendusteks on veel enam kui 10 000 ruutmeetrit ruumi.

Investeerib ka kolmas nominent, Teledyne Technologies Inc gruppi kuuluv FLIR Systems Estonia OÜ, mis on keskendunud infrapunakaamerate ja meretehnoloogia tootmisele, olles kontserni üks olulisemaid tootmisüksusi.

Ettevõte on viimase viie aasta jooksul Eesti tehasesse investeerinud 12,2 miljonit eurot. Valdavalt on see läinud tootmisseadmetesse, uutesse kalibreerimisliinidesse ja töökeskkonna parandamisse. Tehasejuht Meelis Bergmann annab konkreetse vastuse, kui küsida, miks emafirma Eestisse raha paneb: „Sest Eestis asub tootmisvõimekuse poolest üks grupi olulisematest tehastest.“ Töökohti loob aasta välisinvestori üks nominente keskmiselt 10 aastas, viimase kolme aastaga on töötajate arv kasvanud viiendiku võrra 170ni.

FLIR Systems Estonia

Investeeringud tehakse pika vaatega

Ka Incap Estonia meeskond kasvab. Eelmisel aastal loodi kuus uut ja kõrgelt kvalifitseeritud töökohta tootmises, aasta varem tehnoloogiajuhi positsioon. Töötajate koolitamisse investeeriti enam kui 70 000 eurot.

„Investeerime oma Eesti tehasesse, et vastata klientide kasvavatele vajadustele ja kasvatada oma konkurentsieeliseid tehase tipptasemel sisseseadega. Meil on järgmiseks viieks aastaks selge plaan, mis sisaldab investeeringuid oma eesmärkide täitmiseks ning pidevat kontakti klientidega, et olla kursis nende vajadustega. See omakorda määrab meie investeeringute fookuse, et toetada kasvu,“ avaldab Incap Estonia juht Greg Grace.

Viimase kolme aastaga investeeris ettevõte Eestisse kolm miljonit eurot, millest lõviosa läks tööstuse arendamiseks. Tehnoloogilisi uuendusi tehti nii koostöös klientide kui ka arenduspartneritega, samuti tehti ettevõttesiseseid ümberkorraldusi kriisis kasvamiseks.

Greg Grace veab tehast, mis aina kasvab.

Seadmed aitavad tööjõukriisiga toime tulla

HANZA Mechanics panustab mitte niivõrd töökohtade loomisesse kui automatiseerimisse, digitaliseerimisse ning robotite arvu suurendamisse, et vähendada tööjõupuuduse valguses tööjõu vajadust. Soovitakse suurendada pigem kõrgema tasemega töötajate arvu ja tootmise efektiivsust.

Lisaks tööjõukriisile pistavad rahvusvahelisel turul tarnivad tööstused rinda nii sõja järelmite kui ka komponentide kriisiga. Ehkki uusi väljakutseid tuleb Grace’i sõnul ette pidevalt, pole ettevõte pidanud oma tehasest inimesi koondama ja meeskond on kasvanud. „Küll pidime tootmisprotsesside sujuvuse tagamiseks tegema mõningaid sisulisi ümberkorraldusi, eriti selles osas, mis puudutas tarneahelat ja tootmise planeerimist,“ ütleb Grace.

Ka HANZA Mechanics on edukalt hakkama saanud, sest ettevõtte meeskond on leidnud uued tarnijad ja ehitanud üles uued tarneahelad. Pigem võivad paljud nende kliendid hädas olla teiste tarnijatega, mille tõttu ka HANZA Mechanicsi tempo aeglustub.

Raskustest hoolimata optimistlikud

Tulevikku HANZA Mechanics Narva tehase juht Liivar Kongi prognoosida ei soovi, sest makromajanduslikult sõltub palju sellest, kui pikk ja sügav kriis tuleb. Kuna ettevõtte Tartu üksuse kliendid on erinevatest segmentidest, siis müüginumbrites nähakse seal endiselt kasvu. Samas on praeguste sisendhindade juures kasumlikkust raske prognoosida.

FLIR Systems Estonia tehasejuht Meelis Bergmann toob välja, et nende väljavaateid mõjutavad kõrge elektri hind ja segi paisatud tarneahelad. Siiski loodab ta, et järgmisel aastal toimub stabiliseerumine ja keskkond on vähem turbulentne.

Mida aga Incap Estonia lähitulevikult ootab? Lisaks põnevatele projektidele oodatakse ettevõttes oma kolmandat tipptasemel SMT-tootmisliini, mis jõuab tehasesse septembris, ja teisi automatiseerimisega seotud investeeringuid, mis on töös nii sel kui ka järgmisel aastal.

Kategooria „Aasta välisinvestor“ eesmärk on tunnustada Eestis edukalt tegutsevaid välisinvestoreid. Võitja selgub 13. oktoobril Eesti parimate ettevõtete galal“ palun asundada lausega „Võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti parimate ettevõtete auhindamisüritusel, millest teeb ülekande ETV.

Artiklite ilmumine on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.