Sikkut sõnas, et siiani on peetud Venemaa otsuse realiseerumist madalaks avada Narva jõe tammi lüüsid ja lasta veehoidla merre tühjaks. „Aga peale 24. veebruari ja nüüd eriti olukorras, kus Ukraina edeneb hästi, Nord Stream 1 on juba nulli keeratud, Baltikumi piirkond on turismiviisadele piirangu kehtestanud, siis kui Venemaal on vaja instrumente, et meid mõjutada, on see kahtlemata üks neist.“

Ta lisas, et kui Venemaa otsustaks lasta homme avada Narva jõe tammi lüüsid ja lasta veehoidla tühjaks merre, on Eesti Energial kriisiplaan, mida sel juhul rakendatakse. „Pikemas plaanis on meil vaja sellist süsteemi Narva jaamadele jahutusvee tagamiseks, mis ei sõltu Venemaa otsusest lüüse avada või sulgeda.“

Sikkut lisas, et mida rohkem saadakse Narva jaamadest võimsust kätte, seda parem, sest sageduse hoidmiseks on vaja seda inertsi. „Aga desünkroniseerimise perioodi puhul me räägime umbes 6–12 tunnist, mille järel oleme Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühendatud.“

Kui samal ajal lahti ühendamisega lüüsid avatakse, on see suurema riskiga stsenaarium. „Ma arvan, see on selge praegu kõigile osapooltele, et väga hea oleks, kui järgmiseks talveks oleks kindlus olemas,“ lausus Sikkut

Pikemat usutlust saab lugeda ERR-i portaalist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid