Riigikogu rahanduskomisjon arutab oma tänasel avalikul istungil koos asjaomaste asutuste esindajatega energia varustuskindlust, mis on eriti teravalt esile kerkinud.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon soovib saada ülevaadet elektri- ja gaasi varustuskindlusest seoses ees ootava kütteperioodiga. Ühe olulise teemana on päevakorras LNG terminali rajamine.

Gaasi tarbimist on vähendatud

Eleringi juht Taavi Veskimägi sõnas, et iga kuuga on olemas suurem valmisolek energia varustuskindluse osas. Ta lisas, et gaasi probleemi ulatus, millega tegeletakse, on väiksem võrreldes eelnevate aastatega. „Oleme täna kindlasti paremini valmis kui eile,“ sõnas ta elektrivarustuskindluse osas. Veskimägi kinnitas, et lõplik valmisolek varustuskindluse tagamiseks saabub 2025. aasta lõpuks. „Oleme kindlad, et Eesti tarbija ei peaks tundma muret desünkroniseerimise pärast. Riskid on läbimõeldud,“ sõnas Eleringi juht. Ta kinnitas, et ollakse valmis, et kui katkeb elektrivarustus Venemaalt, saadakse ühendus mujalt riigist. Ta lisas, et on olemas lepingud Soome ja Rootsi kolleegidega, kellelt saadakse vajadusel tuge.

„Mai algusest on regioonis täiendav tarnekanal Leedu-Poola ühenduse näol. Seni on seda kasutatud gaasi transpordiks Poola suunas, seega pole kindel, et tegemist on talve vaates gaasi allikaga,“ lausu Veskimägi. Ta tõi välja, et suvega on saadud gaasi tarbimine alla Balti-Soome regioonis. Veskimäe sõnul on Varude Keskusel ja Eleringi suur kaitstud gaasi tarbijate varu olemas. „Gaasitarne aheldas ja infrastruktuur on piisavad, et katta kogu regiooni ja Eesti gaasi tarbimine, mis on oluliselt väiksem võrreldes teiste regioonidega.“

Eesti Varude Keskuse nõukogu esimehe Timo Tatar sõnas, et nad on käivitanud meetmeid, et gaasitarbimist saaks vähendada. „Oleme toetanud gaasi suurtarbijaid, et minna üle teistele kütustele,“ tõi ta välja. Enne 24. veebruari puudus Eestil strateegiline gaasivaru. „Eesmärk on aasta lõpuks saavutada 1 teravatt-tunni ulatuses varu,“ märkis Tatar ja lisas, et Soomega saavutati kokkulepe rajada Soome lahe kaldale LNG vastuvõtu võimekus. Gaasi tarbimist on Tatari sõnul suudetud vähendada 30%. LNG terminali osas sõnas ta, et liigutakse edasi lähtuvalt Eesti ja Soome ühisplaanidest.

Eesti Gaasi juht Margus Kaasik märkis, et kui ühendused varustuskindluse osas toimivad teiste riikidega, on kõik hästi. Samas tõdes ta, et naaberriikidelt on näha, et kriisiolukorras eelistatakse oma riigi tarbijaid ja ettevõtjaid. Gaasi teema on Kaasiku sõnul oluline. Ta tõi välja, et gaasi tähtsust iseloomustab fakt, et eelmise aasta detsembri alguses, mil elektri tarbimise võimsus oli 1600 megavatti, gaasi tarbimise oma 2000 megavatti. Ta lisas, et sel aastal tõenäoliselt tarbitakse gaasi elektrist vähem, kuna kasutatakse alternatiivseid valikuid.

Segadus gaasivarustuse vastutusega

Alexela juhatuse liige Marti Hääl juhtis tähelepanu väitele, justkui oleks erasektor vastutav gaasivarustuse eest. „Tuletan meelde, et sellise ettepaneku tegid Alexela ja Infortar kevadel, et luua LNG vastuvõtu võimekus.“ Ta lisas, et nende roll piirdub siiski sadama käivitamisega. „Gaasi varustuse vastutus pole erasektoril, kuna nii lepiti kokku,“ selgitas ta.

Veskimägi lausus, et kevadel oli selge arusaam, et terminali ehitab erasektor ilma riigi abita. „Sellest Elering sai aru, et meie roll on ehitada toru, mille me ka valmis ehitame. Me ei ole saanud suuremat rolli ega mandaati sellega seonduvalt.“ Hääl tõi välja, et kai ääres on võimalik vastu võtta ka teisi aluseid. Ta selgitas, et maailmas olevast 53 LNG-laevast sobiks Paldiski kai juurde 42. „Mis puudutab laeva vastuvõtuvõimekust, siis õnneks see nii ei ole, et see ehitatakse ühele laevale. Õnneks on LNG-maailmas tugev standardiseerimine,“ märkis ta.

Tatar sõnas, et kevadel lepiti kokku, et riigid vaatlevad vastuvõtuvõimekusi mõlemal pool Soome lahte ühe terminalitaristuna. „Selles vaates ei ole Eesti varustuskindluses suurt erinevust, kas laev asub siin- või sealpool. Soomel on aga erinevus siis, kui see asub Eesti pool – Balticconnectorist füüsiliselt rohkem gaasi läbi ei mahu kui teatud gigavatt-tunnid päevas,“ lausus ta.

Gaasi hinna kujunemine

Hääle sõnul pole võimalik katta märtsis tarnitava gaasiga jaanuarikuist puudujääki. „Kõrge hind on põhjustanud gaasi tarbimise vähendamise. Gaasi sõltuvus on suurem kui räägitakse.“ Hääl lisas, et töötlevas tööstuses on see üle 50%, toidutööstuses üle 75%. Hetkel on gaasi hind kõrge, mis on Hääle sõnul tingitud taristu pudelikaeladest. „LNG-põhiselt ei tohiks see olla üle 50 euro olla. Kõik, mis on üle 50, tuleneb sellest, et tarneahela muutmiseks vajalik ettevalmistus on jäänud õigel ajal tegemata. Tänu sellele pudelikaelale nõudluse-pakkumise vahekord selle hinna tekitabki.“ Veskimäe tõi välja, et LNG vastuvõtuvõimekuste rajamine ei garanteeri, et hind normaliseerub. „Tänasel hetkel dikteerivad müüjad hinda,“ sõnas Veskimäe.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid