„Meil seisab ees väga raske aeg ja talv saab olema karm. Kütteperiood on alanud ja elanikud ootavad hirmuga kopsakaid arveid,“ nendib Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla.

Ta lisab, et kui kütte hind suureneb ja energiakulu majades ei vähene, võib tulevikus energiavaesuse riskirühm veelgi suureneda. Seda lisaks juba praegu suhtelises vaesuses elavatele inimestele, keda on Eestis üle 20%. „Ma olen alati olnud seisukohal, et soe ja valge tuba pole luksus, vaid inimõigus,“ rõhus Jaadla.

Energiamahukamad päikesepargid, kui ebamõistlikult kallis investeering

Tema sõnul on kõige tähtsam muuta eestlaste kodud energiasäästlikuks. Korteriühistute liit on riigile partneriks ka renoveerimismaratoni projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Tervikrenoveeritud hoonetes saab lisaks arvestatavale raha kokkuhoiule ka tervisliku sisekliima ja väärtusliku kinnisvara. „Aina juurde tuleb neidki kortermaju, mis plaanivad energiatarbijast mikrotootjaks hakata - päikesepaneelid katusel, rõdudel ja seintel katavad ära mitte ainult elanike vajaduse, vaid võimaldavad elektrit ka võrku tagasi müüa,“ selgitas ta.

Samas nendib Jaadla, et täna on veel suurema kui 15 kW päikesepargi rajamine maja juurde kui mitte võimatu, siis ebamõistlikult keeruline ja kallis, seda ennekõike põhjusel, et olemasolev võrk seda ei võimalda.

„Lihtsalt võrguettevõtted peavad ajaga kaasas käima ning puudused likvideerima, et võrk tuleks vajadustele järgi ja kõik need korteriühistud, kes sooviks tarbijast energiatootjaks hakata, seda ka probleemideta teha saaks,“ sõnas ta ning lisas, et mõistlik on selline lahendus, kus tarbimistest üle jääva elektri saaks võrku tagasi müüa ning tulevikus võiks majade vahel tekkida mikrovõrk, kus majad ise moodustaksid energiaühistud.