Järgmise aasta 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel koostas liit taas oma manifesti, kus sõnastab probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu.

Manifesti pealkiri „Aeg on olla ajast ees“ kirjeldab tööandjate ootust Eesti riigi juhtimisele. Viimased aastad oleme liikunud kriisist kriisi. Sõja ja pandeemia tõi väliskeskkond, ent probleemid vinduvad tervishoius, energeetikas, riigijuhtimises, hariduses ja tööturul.

Tööandjate sõnul on oluline strateegiline lähenemine ja juhtimine, samuti tähtsa eristamine vähemtähtsast. Ambitsioonikate eesmärkide sõnastamine, selge tööplaan, ressursside eraldamine ja vastutuse võtmine, süüdlaste ja vabanduste asemel lahenduste otsimine – nii saavad asjad tehtud ja seda ootame ka Eesti riigi juhtimises, seisab liidu avalduses.

Eesti senise edu jätkumine pole avatud maailmas tööandjate kinnitusel paratamatu. Selle proovikivi ületamine nõuab riigijuhtidelt strateegilisemat juhtimist, mille puhul tehtavad otsused ületaksid nelja-aastast valimistsüklit. Pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks ei tohi otsuste hindamisel kasutada skaalat „populaarne/ebapopulaarne“, vaid „vajalik/ebavajalik“.

Eesti siht peab liidu teatel olema piirkonna kõige konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomine, atraktiivse maksusüsteemi, usaldusväärse õigusruumi, mõistlike energiahindade ja töökate inimestega. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid. Eesti konkurentsieelis on olnud õhuke ja tõhus riik ning seda peab hoidma, jätkuma peab ka riigireform.

Tööandjate keskliidu teatel kasvab riigi ja elanike heaolu ettevõtlikkuse, mitte maksude tõstmise või riigi jagatud abi kaudu. Heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest 80% on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Vaid kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka ning omanike ja riigi tulusid.

Targalt käituva riigina peab Eesti inimeste heaolu saavutamiseks fookusesse võtma majanduse lisandväärtuse kasvatamise ja seda soodustavate investeeringute suurendamise, teatas liit.

Kui tahame olla kasvava majanduse ja heaoluga Eesti, vajame selleks tööandjate sõnul ka täiendavaid töökäsi ning pikaajalist plaani, kuidas targa tööjõu olemasolu tagada. Tööjõupuudus on ettevõtete arengut enim pidurdav tegur. Selle põhjused peituvad nii jäigas välistööjõu poliitikas kui ka aeglaselt kohanevas tööseadusandluses.

Pidur on liidu kinnitusel ka haridussüsteem, mis ei suuda tööturgu vajalike oskustega tegijatega varustada. Haridusvaldkonna alarahastus läheb vastuollu sooviga olla tark ja haritud rahvas, kuid lisaks õpetajatele väärilise palga maksmiseks vaja minevale rahale on hariduses hädasti vaja muutuseid nii koolivõrgus kui õppekorralduses.

Lisaraha ja reforme vajab tööandjate teatel ka tervishoid, mis peab aitama vananevas ühiskonnas tervelt elatud aastaid pikendada ja seeläbi inimestel tööturul püsida. Muu hulgas aitavad seda saavutada eraraha kaasamine ja e-tervise tiigrihüpe.

Selleks, et rohepööre ei osutuks šokiks, millest toibumine võtab aastaid, on liidu kinnitusel vaja riigipoolset koordineeritud ja tasakaalukat juhtimist. Targalt läbi viidud rohepöörde keskmes on Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

Manifestis on kokku 50 ettepanekut, mis puudutavad majandus-maksukeskkonda, tööturgu, innovatsiooni, haridust, tervist ja rohepööret. Loe pikemalt: Eesti tööandjate keskliidu manifest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid