Äripäeva rikaste TOP: esikolmikus ainult miljardärid

Äripäeva rikaste TOP-i võitjaks tuli sel aastal Bolti asutaja Markus Villig.

„Eesti kõige jõukamate edetabeli esimesed kolm olid sel korral väga sarnase vara väärtusega – esimest ja kolmandat kohta eristas vähem kui 100 miljonit eurot. Varasematel aastatel kärisesid vahet selgelt suuremaks,“ kirjutab Äripäev.

Rikaste TOP-i esikolmikusse kuuluvad: 1. Markus Villig (vara väärtus: 1,108 miljardit eurot), 2. Taavet Hinrikus (vara väärtus: 1,023 miljardit eurot), 3. Kristo Käärmann (vara väärtus 1,020 miljardit eurot).

Loe pikemalt Äripäeva veebist.

Üheksa aastaga on Bolti väärtus kasvanud seitsme miljardi euroni

Ärileht

2013 – asutatakse Bolt. Esialgu tegutseb ettevõte Tallinnas ja Tartus.

2014 – 1,3 miljoni eurone investeerimisvoor. Laienetakse Lätti ja Leetu.

2017 – Bolt teatab strateegilisest partnerlusest Didiga.

2018 – pärast Daimleri juhitud investeerimisvooru saab Boltist ükssarvik, ettevõtte väärtus ületab miljardi dollari piiri.

2020 – Euroopa Investeerimispank paigutab Bolti 50 miljonit eurot.

2020 – Bolt kaasab Naya Capitalilt 100 miljonit eurot. Ettevõtte väärtus hinnatakse 1,7 miljardile eurole.

2020 – Bolt kaasab veel 150 miljonit eurot.

2021 – Bolt kaasab koguni 600 miljonit eurot. Ettevõtte väärtus hinnatakse 4 miljardile eurole.

2022 jaanuaris toimunud investeerimisring - €628 miljonit. Selle tulemusena hinnati Bolti väärtus 7,4 miljardi euro peale.

Bolt börsile jõuab, aga mitte kohe

Priit Pokk, Ärileht

Kohalikud investorid on kangesti oodanud, millal saaksid tavainimesed kaasa sõita Bolti kasvulooga. Börsile minekust on viimase aasta jooksul ilmunud mitmeid spekulatiivseid lugusid, kuid avalikuks minemine ettevõtte jaoks veel prioriteet pole. Põhjus on lihtne: erainvestorite käest saab praegu sisuliselt samadel tingimustel rahastust, mis võtab kiirustamist maha. Sealjuures pole ka survet Bolti investeerinud USA suurfondidelt.

„Kui me näeksime, et avalikul turul oleks meie sektori ettevõtted palju kõrgemalt hinnatud, siis see oleks selge materiaalne põhjus, miks avalikuks minna,“ rääkis Martin Villig aasta algul.

Uurides, kas börsi valikuks võib osutuda New York, Amsterdam, London või Frankfurt, ütles Villig, et arvestades, et need on kõik läänemaailma suurimad börsid, siis võib väita, et kõik on kandidaadid. Veel ei välista Villig ka topeltnoteerimist Tallinna börsil, et kohalikud investorid saaksid lihtsamini ettevõttesse investeerida. „Jällegi potentsiaalselt on võimalik, aga kuna hetkel pole börsile minek lähiaja plaanides, pole sellele mõttele aega kulutanud.“