Üksjagu rängal olukorral on Lee sõnul kaks põhjust: hetkel koolides tehtav ettevalmistus ei ole piisavalt süsteemne, et kompenseerida pehmemate erialade varasemat populaarsust. Teiseks on Eesti tööstus ja tööjõuturg liikunud väärtusahelas ülespoole, mis tähendab omakorda seda, et teenindus ja allhanketööd asenduvad erinevate kõrgema väärtusega töödega. Väärtusahelas ülespoole liikumine tähendab, et konkureeritakse ametikohtadele, mille järgi on kasvav nõudlus kogu maailmas.

„Kuna oleme kiiresti kasvav ettevõte, kasvab ka inseneride vajadus iga aastaga,“ selgitab Lee. Täna on saja töötajaga ettevõte valmis kohe värbama kuni viis inseneri. Puudu on nii tootmise protsessiinseneridest kui ka inseneridest, kes juurutavad uusi tooteid ettevõttesiseselt.

Kvalifitseeritud tööjõu värbamise väljakutsetega on aastast 2000 Saaremaal Kuressaares tegutsev ettevõte tuttav juba tegutsemise algusaegadest. „Kuna kohalikes koolides meile vajalikku tööjõudu ei koolitata, peame omale vajalikud inimesed saama nende seast, kes on õppinud või töötanud mandril,“ lisab Lee. Kuna inseneriamet ei anna palju võimalust kaugtööks, peab sobival kandidaadil lisaks haridusele ja töökogemusele olema ka soov Saaremaale kolida.

Ühtlane palganõue värbamisel

Neid, kes on tulnud Saaremaale mandrilt, aga veel kaugemaltki, on Incap Estonias mitmeid: ettevõtte tegevjuht on ameeriklane; lisaks töötab ettevõttes juhte ja spetsialiste Poolast, Taanist, Soomest ja Ukrainast. Insenere töötab ettevõttes hetkel seitse.

Lee nendib, et teistest riikidest nad sihilikult insenere otsinud ei ole – ettevõtte põhirõhk on seni läinud suuresti eestlaste või Eestis juba elavate välismaalaste värbamisele Saaremaale. Samas meenutab Lee, kuidas paar aastat tagasi soovis ettevõte võtta tööle Ukrainast pärit praktikanti, kes õppis Eestis ning sai TalTechi diplomi ning kellel olid väga head eeldused saada SMT (surface mount technology) protsessiinseneriks, kuid takistuseks sai seadus, mis ei toetanud tippspetsialistiks koolitamise arengut.

„Kui soovime palgata teistsuguse taustaga inseneri, siis see tähendab meie jaoks ümberõpet ning seega võiks olla esialgu võimalus kaasata neid inimesi ettevõttesse väiksema palgaga kui saavad need tippspetsialistid, kellel on kõik vajalikud oskused juba olemas,“ selgitab Lee.

Ehkki kevadel jõustus välismaalaste seaduse muudatus, mis vähendas välismaalasest tippspetsialisti palgakriteeriumit varasemalt kahekordselt selle tegevusala Eesti keskmiselt töötasult 1,5-kordseks, peaks välismaalaste värbamiseks olulise kriteeriumi – palgataseme – määrama siiski turg, mitte riigi poolt seatud tingimused, leiab Lee. „See teeks ka värbamise teistest riikidest lihtsamaks,“ lisab ta.

Riigipoolne elamisaseme toetus

Inseneride puuduse leevenduseks on Lee sõnul vaja tajutavat muutust. „Näeme, et vaid lähiaastate vaates olukord ilmselt oluliselt ei parane, kuna koolides puudub veel vajalik süsteemsus ning õpilastel on lihtsam valida pehmed erialad. Samal ajal ei ole ettevõtted inseneride puuduse tõttu saanud rakendada oma potentsiaali, mistõttu ei teki ka piisavalt edulugusid, mis seda haridust propageeriks ja kogemustega inimesi, kes saavad ka haridussüsteemi arendamisse panustada,“ nendib Lee.

Incap on omalt poolt võtnud südameasjaks teha võimalikult palju selleks, et julgustada noori inseneeriat õppima ja tutvustada valdkonda läbi koostööprojektide – olgu selleks Kuu uurimise kaamerate projekt Krakuli ja teistega või Solaride Baltikumi esimese päikeseauto projekt koos valdkonna noorte talentide ja õpilastega.

Lisaks on ettevõte viimaste aastate jooksul löönud kaasa elektroonikute õpet tutvustavas üleriigilises kampaanias. „Oleme väga uhked, et tänu sellele on meil õnnestunud igal aastal tõsta märkimisväärselt eriala õppima asuvate noorte arvu. Aga eks nende tegevuste vilju on näha alles mõne aja pärast,“ sõnab Lee.

Incap Estonia esindaja sõnul oleks ideaalne lahendus kohalikele ettevõtetele see, kui ka Saaremaal oleks võimalik tehniku ja inseneri haridust omandada. Samuti oleks ettevõtte hinnangul toeks ka riigipoolne elamisaseme toetus sisserändavatele spetsialistidele. „Seniks aga usume, et arengu saaks liikuma, kui Eestisse tuleks 20 000-30 000 inseneri, kes oleksid võimelised alustama mõistliku palgaga tööd ja kelle sissetulek kasvaks vastavalt ettevõtete toodetavate toodete väärtuse kasvuga,“ sõnab Lee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid