„Kui Eleringi ja riigi vastutus on hajuv, siis gaasimüüjad vastutavad täielikult oma klientide ees. Gaasimüüjad sellise Exceliga talvele küll vastu minna ei saa – Eleringi Exceliga eelseisvat talve me üle ei ela,“ märkis Eesti Gaasiliidu juhataja.

„Fakt, et turuosalistel puudub arusaam, kus jaanuarist gaas tuleb, on süsteemihalduri jaoks sisuliselt ebaoluline. Kui keegi kujutab olukorda sellisena, et ehitab äpi valmis ja taksod tulevad, siis gaasimüüjad näevad igapäevaselt teist olukorda – gaasi ja tankereid napib ning riigid kaitsevad omi, mitte võõraid,“ lausus Heitur.

Heitur lisas, et käes on sügis kahe kuu pärast saab valmis Paldiskis LNG-terminal, aga gaasi ja laeva kohta endiselt infot ei ole. „Tuleb arvestada, et Euroopas on gaasidefitsiit ja üks täislastis gaasitanker maksab tänastes hindades 175 miljonit eurot, meil aga pole veel terminali kasutamistingimusi,“ sõnas Heitur.

Eleringi gaasi tarbimise prognoosis on näidatud piirkonnas tarbimist tegelikust vähemalt 8,5 TWh ulatuses madalamaks. Heituri sõnul on Eleringi Excelis vähendatud Leedu tarbimist lausa 6 TWh ulatuses. Lisaks on ignoreeritud Leedust Poola GIPLi kaudu liikuvat gaasivoolu vähemalt 1,5 TWh ulatuses ning paisutatud uue terminali läbilaskevõimsust alates kõige jäärohkemast kuust veebruarist 1 TWh võrra.

„Lisaks jätab Elering oma tarbimisprognoosis täielikult arvestamata võimalikud riskid, seahulgas süsteemihalduri enda poolt välja toodud risk juhuks, kui Baltikumil on vajalik ühenduda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, millega kaasneks täiendav gaasivajadus veel 8,5 TWh ulatuses,“ nentis Heitur.

Gaasi varustuskindluse eest vastutavad Eestis seaduse järgi süsteemihaldur Elering ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta 7. aprillil otsustas valitsus loobuda aasta lõpuks Vene päritolu gaasi kasutamisest, otsuse eelduseks seati Paldiskisse sügiseks LNG vastuvõtu võimekuse loomine ja 1 TWh ulatuses gaasivaru hankimine. Paldiskisse LNG-terminali loomist näeb ette ka tänase valitsuse koalitsioonileping.

Eestis on maagaasi kasutajaid ca 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest. Swedbanki värske uuringu järgi sõltub poolte Eesti tööstusettevõtete töö jätkamine maagaasi olemasolust. Kõige suurem on maagaasi sõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige madalam puidutööstuses. Toiduainetööstuses sõltus 75 protsendi uuringus osalenud ettevõtete tootmine maagaasitarnetest.