Sanktsioonid räsivad. Venemaa plaanib hakata ise lennukeid tootma

Venemaa lennundustööstus kavatseb saada hakkama lääne abita. Riik kasutab selleks kohapeal toodetud osi, et toota 2030. aastaks 1000 lennukit ja lõpetada sõltuvus Boeingist ja Airbusist, teatas Rostec.

Lääne kehtestatud karmid sanktsioonid on sundinud Vene majandust tegema suuri muutusi. Välismaised lennukid, peamiselt Boeing ja Airbus, moodustavad 95% reisijateveost. Sanktsioonidest tulenevalt on puudus varuosadest.

Reuters teatas augustis, et Venemaa lennuettevõtjad, sealhulgas riigi kontrolli all olev Aeroflot, kasutavad reisilennukeid, et tagada varuosad, mida ei saa osta välismaalt sanktsioonide tõttu.

Rostec, mida juhib Sergei Tšemezov, kes töötas koos Putiniga 1980ndatel, näeb murrangut võimalusena ehitada üles tugev ja iseseisev lennundustööstus. „Usume, et see protsess on pöördumatu ja Boeingi ja Airbusi lennukeid ei tarnita Venemaale kunagi,“ ütles ettevõte.

Venemaa lennuettevõtjad, sealhulgas Aeroflot, on ostnud Boeingi ja Airbusi lennukeid, kui nad püüdsid pärast 1990ndate aastate kaost oma lennukiparki taastada. Konkurentsivõimelise kodumaise alternatiivi loomine on keeruline. USAs asuva AeroDynamic Advisory tegevdirektori Richard Aboulafia sõnul on eesmärk ehitada 2030. aastaks 1000 reisilennukit „põhimõtteliselt võimatu“.

„Isegi kui nad said läänest pooljuhte ja muid olulisi komponente, oli neil väga raske toota rohkem kui käputäis reaktiivlennukeid,“ sõnas ta Venemaa plaanide kohta. Aboulafia lisas, et võrreldes uue seitsmeaastase eesmärgiga oli Venemaa ja ülejäänud Nõukogude Liit kokku ehitanud vaid umbes 2000 suurt kommertslennukit.

Pooled Venemaa lennukitööstuses 2021. aastal kasutatavatest komponentidest ja tehnoloogiatest on pärit välisriikidest, selgub valitsuse koostatud ja Reutersi poolt nähtud dokumendist „Tegevuse strateegilistest suundadest uutes tingimustes kuni 2030. aastani“. „Meie järgmine eesmärk on lühikese ajaga viia lõpule välismaalt tarnitud importosade asendamine paljulubavate lennundusprojektide - SSJ-New ja MS-21 - jaoks,“ ütles Rostec.

Venemaa ei looda rahvusvahelisele koostööle lääneriikidega

Venemaa plaanib 2024. aastast toota aastas 20 täielikult impordiga asendatavat regionaallennukit nimega Superjet-New ja alates 2029. aastast 72 uut keskmise lennuki MS-21, alustades 2024. aastal kuue lennukiga, selgub Venemaa lennundustööstuse arengukavast aastani 2030, mille valitsus avaldas juunis.

Venemaa katsetab uut MS-21 lennukit kodumaise PD-14 mootoriga Ameerika päritolu PW1400G asemel, mida tarnib Pratt & Whitney. MS-21 on Venemaa katse murda sisse Airbus'i ja Boeingi poolt domineeriva lennuki turu põhiosasse.

UAC jätkab Superjeti tootmist SaM-146-ga laost ja kavatseb tarnida veel umbes 20 selle mootoriga lennukit, teatas Rostec. „Need on viimased, kus kasutatakse meie partnerlahendusi Safraniga. Seejärel paigaldame PD-8 mootorid seda tüüpi lennukitele,“ ütles Rostec. PD-8 mootoreid valmistatakse samuti Venemaal. „Alates sellest aastast ei looda me rahvusvahelisele koostööle lääneriikidega,“ ütles Rostec. „Võime kindlalt öelda, et MS-21 Ameerika päritolu mootoritega ei tarnita Venemaa turule.“

Aastatel 2022-2030 plaanib Venemaa tarnida 1036 reisilennukit. „Me ei oota sanktsioonide leevendamist. Koostame plaanid olemasoleva karmi stsenaariumi alusel,“ teatas Rostec.