Böttzauwi sõnul hoitakse gaasi torudes ka ajal, mil neid gaasi tarnimiseks ei kasutada, kuna see aitab torusid stabiilsena hoida.

Energiaagentuur on arvamusel, et tegemist oli tahtliku rünnakuga. Samal arvamusel on ka Taani peaminister Mette Fredriksen.

Geoloogiliste uuringute ettevõtte Geusi juhi Flemming Larseni sõnul polnud tegemist maavärinaga, vaid plahvatusega. Värinad Läänemeres tuvastati esmaspäeva öösel kella 2 ajal ning sama päeva õhtul kella 19 ajal. Hetkel jälgitakse torusid tähelepanelikult, et tuvastada võimalikud eripärad.

Kopenhaageni politsei on samuti asunud juhtumit uurima. Gaasitorude tühjenemine aitab sellele kaasa, sest siis saavad veealust olukorda vaatama minna tuukrid.

Taani kaitseministri Morten Bødskovi sõnul pääsevad uurijad torude juurde aga alles kahe nädala pärast, sest plahvatused olid suured. „Kuna gaasi oli torudes palju, siis võib minna 14 päeva, et rõhk torudes langeks,“ rääkis Bødskov. Samas ei ole kindel, kas süüdlane üldse tabatakse. „Me teeme selleks kõik võimaliku,“ kinnitas ta.

Kuulujuttude kohaselt hoiatas USA luureagentuur CIA Saksamaa valitsust, et gaasitoru võidakse rünnata, kuid Taani valitsusele seda teavet ei jagatud. Kaitseminister Bødskov usub, et sellistest rünnakutest üldiselt ette ei hoiatata, aga lisas seejärel, et saab rääkida vaid Taani riigi eest.