Valitsus investeerib energiasse. Sikkut: plaanime toota aastaks 2030 Eestis lõpptarbimisega samas mahus taastuvelektri

Valitsuse poolt heaks kiidetud riigieelarve näeb ette nii energiahindade hüvitisi kui ka taastuvenergia toodangu suurendamiseks vajalikke investeeringuid, mis on pikemaks lahenduseks energiahindade leevendamisel.

„Oleme valitsusega seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 toodame Eestis lõpptarbimisega samas mahus taastuvelektrit,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Eesmärgi täitmine eeldab näiteks võrguühenduste tugevdamist, aga ka merealade vabastamist kõrguspiirangutest, et sinna oleks võimalik tuuleparke rajada. „See on vajalik, et soodustada erasektori investeeringuid ning pikas perspektiivis saaks elektriturul hind taas normaliseeruda“ lisas Sikkut.

Mida siis täpsemalt plaanitakse?

Ministri sõnul tuleb lühivaates keskenduda energiakriisi kiirele leevendamisele ning selleks on juba oktoobris algavaks kütteperioodiks ette nähtud 200 miljonit eurot, mis suunatakse elektri-, maagaasi- ja kaugkütte hindade leevendamiseks kodutarbijatele automaatsete toetustena.

Pikema mõjuga suuremate investeeringutena soetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös kaitseministeeriumiga 66,8 miljoni euro eest õhuseireradari Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks kõrguspiirangutest. Võrkude tugevdamiseks eraldatakse elektri jaotusvõrgus 49 miljonit eurot, et rohkem väikseid taastuvelektri tootmisseadmeid saaksid võrguga liituda. Lisaks jätkuvad varasemalt otsustatud 30 miljoni euro suuruse riigipoolse kaasrahastusega võrgutugevdustööd elektri põhivõrgus.

„Väga olulist rolli Eesti taastuvelektri toodangu suurendamisel mängivad ka riigi vähempakkumised, mis annavad elektritootjatele investeerimiskindlust uute tootmisseadmete rajamiseks,“ sõnas Sikkut.

Järgmise aasta alguses korraldab riik vähempakkumise 650 gigavatt-tunni taastuvelektri toodangule ning lähiaastatel plaanitakse vähempakkumisi veel 1000 gigavatt-tunni mahus.

Tuleval aastal jätkuvad lisaks erinevad taastuvenergiale ülemineku toetused: rohegaasi tootmiseks ja suunamiseks lõpptarbijatele on ette nähtud 6 miljoni eurot, elektribusside ühistranspordis kasutuselevõtmiseks 2,6 miljoni eurot, kaugküttekatelde renoveerimiseks 2,3 miljoni eurot ning soojustorustike renoveerimiseks ja rajamiseks ligikaudu miljon eurot.

Samuti on Euroopa Liidu uue rahastusperioodi vahenditest plaanis käivitada muu hulgas näiteks rohevesiniku väärtusahela loomise toetus 50 miljoni euro eest, kaugküttesüsteemide uuendamine kokku 42,5 miljoni euro eest ning energia salvestamise toetus 8 miljoni euro mahus.