Haapsalus tehti tänavu teises kvartalis 73% rohkem kinnisvaratehinguid kui aasta varem samal ajal. Narvas kasvas tehingute arv samal ajaperioodil 37% ning Raplas 33% võrra. Ka tehingute väärtuse kasvu mõttes paistavad silma just Haapsalu (42%) ning Rapla (39%).

„Väiksemates kohtades on reeglina suur roll ka volatiilsusel, kuid viimastel kuudel toimunud muutused pole ajutise iseloomuga ning iseloomustavad kinnisvaraturgu ilmselt veel pikemat aega,“ kinnitas Rebane. Tallinnas suurenes tehingute arv aasta jooksul vaid ühe protsendi võrra, Tartus 26%.

Korterite hinnad on kõige enam kasvanud seevastu Lõuna-Eestis. Valgas on ruutmeetri keskmine hind ühe aastaga kasvanud 55% ehk 217 eurolt 336 euroni. Võrus on kasv olnud 45% ning ruutmeetri hind on tõusnud 625 eurolt 903 euroni. Narvas seevastu suurenes küll märkimisväärselt tehingute arv, kuid ruutmeetri hind kasvas ainult 17%, mis on vähem kui Eestis keskmiselt.

„Ülejäänud Eestiga võrreldes on korterite ruutmeetrihinnad Võrus ja Valgas küll väikesed, kuid kohalikul tasandil on toimunud siiski märkimisväärne tõus,“ kirjeldas Luminori eraisikute panganduse juht.

Investoritele pole hetkel hea aeg turule sisenemiseks

Kui üüriturul on Rebase sõnul pakkumiste arv endiselt kasvamas, siis nüüd on tõusmas ka hinnad. „Vahepeal jõudsid pakkumised väheneda, aga nüüd on näha taas mõõdukat kasvu. Selle taga on peamiselt inimesed, kel oli kinnisvara seni veel välja üürimata ning kes nüüd otsivad uusi üürnikke, et talvine periood üle elada ja kõrgetest kommunaalkuludest pääseda,“ nentis ta.

Siiski ei soosi praegune üüritulu tootlus hetkel investoreid. „Üürituru hinnad ei ole kinnisvarahindadega võrreldes nii palju kasvanud, et turule sisenemine oleks investoritele piisavalt atraktiivne,“ lisas Rebane. Olukorra muutumiseks peaksid kinnisvarahinnad langema ning üürihinnad veidi tõusma.