KredEx sai riigikohtus haruldases vaidluses soodsa lahendi
KredEx SA (tänaseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus - Ärileht) saavutas riigikohtus koroonapandeemia erakorralisi laene puudutavas kohtuvaidluses soodsa lahendi. Mida see tähendab?
Riigikohus jõudis septembri lõpus haruldases riigiabiga seonduvas kohtuvaidluses KredEx SA-le soodsale lahendile. Lahend annab ühest küljest olulisi juhiseid riigiabina laene taotlevatele ettevõtjatele ja Eestis laene andvatele (riigi)asutustele, kuid teisest küljest evib ka üldisemalt riigiabina laenude andmise sihipärasuse tagamise eesmärki. Kohtuvaidluses vaidlesid KredEx ja ettevõtja sihtasutuse erakorralise käibekapitalilaenu andmise üle (nö koroonameede). Riigikohus leidis, et KredExi seisukohad laenusaaja maksevõime hindamisel olid asjakohased ja olukorras, kui laenu tagasimaksmine on pigem vähetõenäoline, ei pidanud sihtasutus hakkama enda initsiatiivil edaspidi otsima erilisi asjaolusid, mis laenu andmist siiski õigustaks.
Advokaadibüroo TGS Baltic riigiabi- ja haldusvaidluste meeskond koosseisus Triinu Järviste, Vitali Šipilov ja Helmut Pikmets esindas edukalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust (varem Sihtasutus KredEx) Riigikohtus vaidluses ettevõtjaga erakorralise käibekapitalilaenu andmise üle.
Riigikohus kinnitas enda lahendis 22. septembril, et erakorralise laenu andmise otsustamine KredExi poolt on prognoosotsus ning KredEx sai laenu väljastamisel maksevõime hindamisel arvestada laia spektrit erinevaid asjaolusid. Riigikohtu hinnangul leidis KredEx nt õigesti, et laenusaaja maksevõime hindamisel tuleb lisaks käibekapitalilaenu tagasimaksmise kohustusele arvestada ka tema muid kohustusi, laenusaaja vähetõenäoliselt laekuvaid nõudeid ostjate vastu ja majandusaasta aruande märkusi.
Riigikohus rõhutas, et kui laenu tagasimaksmine on pigem vähetõenäoline, ei pea sihtasutus hakkama enda initsiatiivil otsima erilisi asjaolusid, mis laenu andmist siiski õigustaks. Seega kehtib sel juhul eeldus, et laenu ei tohi anda. Riigikohus selgitas, et kui laenu antaks teadmisega, et seda tõenäoliselt ei tagastata, oleks sellel riigiabina hoopis teistsugune majanduslik tähendus ja mõju kui tagastataval laenul. Riigikohus leidis seega, et KredExi seisukohad laenusaaja maksevõime hindamisel olid asjakohased.
TGS Baltic esindas KredExit ka kahes teises paralleelses kohtuasjas seoses sama meetmega erakorralise käibekapitalilaenu kohta. Vastavad asjad lõppesid 2021.a oktoobris ja aprillis madalamates kohtuastmetes samuti KredExile positiivselt.
Kohtumenetluses KredExit esindanud vandeadvokaat Triinu Järviste märkis: „Riigikohtu lahend on eriliselt oluline just riigiabi tõhususe ja sihipärasuse tagamise seisukohast. Nimelt kinnitas Riigikohus KredExi laia pädevust laenu väljastamise otsustamisel, misläbi saab asutus tõhusalt tagada, et laenud suunduvad just neile ettevõtjatele, kes seda tõeliselt vajavad ja suudavad seejuures ka laenu piisava kindlusega tagasi maksta.“ KredExi teine esindaja Vitali Šipilov lisas, et Riigikohtu otsus annab edaspidiseks KredEx-ile kindluse, et laenu väljastamise otsustamisel on KredExil suhteliselt vabad käed ning arvesse saab võtta mitu erinevat kriteeriumi, mis viitavad sellele, et ettevõtja tegelikkuses ei pruugi laenu tagastada. Sellisena on Riigikohtu otsus kooskõlas laenuandmise majandusliku loogikaga ja kinnitab, et KredExi praktika maksevõime hindamisel on olnud õige ning seda saab jätkata ka tulevaste meetmete puhul.“
Riigikohtu otsus on kättesaadav siin.
