Toornafta hind on langenud, kütusehind tanklates samaväärselt mitte - erinevuse taga on euro hind ning sõda

Kütusehinnad on jätkuvalt kõrged, sest euro püsib dollariga suhtes odavana, sõja tõttu on suurenenud transpordikulud ning vähenenud on rafineerimistehaste töötlemismaht, kirjutab ERR.

TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehri sõnul on euro odavus tingitud Euroopas valitsevast sõjaolukorrast ning seetõttu näevad investorid USAd atraktiivsema paigana kui Euroopat. Lisaks on suurriigi makroökonoomiline prognoos positiivsema väljavaatega, sest suures koguses energiat tootev riik teenib täna kõrgete energiahindade arvelt. Staehr on arvamusel, et euro hind ei ole ka tulevikus tõusmas.

Hinda tõstab ka pikenenud tarneahel, mis tähendab kõrgemaid transpordikulusid, sest varem lähinaabrilt, Venemaalt tarnitud nafta ning rafineeritud kütus on asendatud kaugemalt toodud toodetega.

TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu sõnul vähendas pandeemiaaegne vähenenud tarbimine ka rafineerimistehaste toodangumahtu ning uuesti mahte kergekäeliselt ei suurendata, sest tulevikus ei pruugi nõudlus Euroopas nii kõrgele tasemele jääda. „Uue tehase ehitamise on risk, aga ka ajutiselt seisva tehase taaskäivitamine on risk. Teed selle käivituskulu ära ja pärast seda hakkad toodangut tootma ning seda müüma ja siis tuleb välja, et nõudlus kaob ära,“ rääkis Niidu ERRile.

Hinda mõjutab ka turuspekulatsioon ja samuti võivad kõrge hinna taga olla kohalike kütusemüüjad ning viimaste omavahelised kokkulepped. Seda professor Staehr pigem tõenäoliseks ei pea, sest Balti riikides on kütusehinnad samal tasemel.