Rootsi peaprokurör Thomas Langrot esitas Birgitte Bonnesenile süüdistuse kelmuses ja turumanipulatsioonis selle aasta alguses. Prokuröri sõnul avaldas Birgitte Bonnesen eksitavat teavet selle kohta, kuidas Swedbanki Eesti filiaalis tegeletakse rahapesu tõkestamise, avastamise ja sellest teatamisega.

Süüdistus kasvas välja Bonneseni avaldustest meediale ja investoritele 2018. aasta sügisest kuni 2019. aasta veebruarini, vahetult pärast seda, kui Danske Banki Eesti filiaalis avastati ulatuslik rahapesu. Seejärel tekkis paljudel küsimus, kas teistel Balti riikides tegutsevatel Skandinaavia pankadel – sealhulgas Swedbankil – võib ka olla sarnaseid probleeme. Bonnesen kinnitas mitmes intervjuus, et Swedbankil pole Danske pangaga samu muresid.

Eitab süüd

Birgitte Bonnesen ise eitab rikkumisi. Nii tema kui ka tema advokaat Per E. Samuelson on intervjuudest keeldunud, kuid Samuelson on varem öelnud, et kohtuprotsess annab Bonnesenile revanšivõimaluse ning ta saab selgitada, mis 2018. aasta sügisel tegelikult juhtus. „Ta räägib, kuidas erineb 2018. aasta sügisel Swedbankis toimunu sellest, mis avaldati Danske Banki kohta,“ on Samuelson kommenteerinud.

Kohtuprotsess on mitmes mõttes ainulaadne: ühelt poolt on see esimene kord, kui ühe suurpanga endine tegevjuht on kohtu alla antud, ja teisalt on väga ebatavaline saada süüdistus kelmuses.

Kohtuprotsess kestab eeldatavasti kaheksa nädalat. Kui Birgitte Bonnesen süüdi mõistetakse, ähvardab teda kuue kuu kuni kuueaastane vangistus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid