„Järgmise aasta riigieelarve sisaldab meid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid uusi majandus- ja eelarvepoliitilisi meetmeid, kuid maksutuludest kõikide nende kulutuste katmiseks ei piisa,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. Tema sõnul annab võlakirjaemissiooni käigus laenatav raha kindluse, et riigil on piisav finantspuhver kulude katmiseks ka järgmisel aastal. Varem on olnud huvi Eesti võlakirjade vastu suur, kuid hetkel peab siiski arvestama ebakindlusega ka finantsturgudel.

„Meie kasuks räägib see, et Eestil on tugev eelarvedistsipliin, madal võlatase, lisaks stabiilne ja hästi kapitaliseeritud pangandussektor, mis väljenduvad kõrges krediidireitingus. Riskid on seotud laiemalt julgeolekuolukorraga Euroopas ning arenenud riikides levinud nõrkusega, milleks peetakse vananevat ühiskonda ja kahanevat rahvaarvu,“ selgitas asekantsler.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju mahus 1,5 miljardit eurot koroonakriisiga toimetulekuks aastal 2020 pärast 18-aastast vaheaega.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil lihtsustamaks rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.