Balti riikide võrdluses on kaardimaksed kõige enam levinud just Eestis, kus neid eelistab igapäevaselt 88% elanikest. Vaid iga kümnes Eesti inimene eelistab jätkuvalt arveldada sularahas. Lätis eelistab kaardimakseid peamise makseviisina 81% ning Leedus 82% elanikest.

Tänavu teises kvartalis tehti Eesti Panga statistika kohaselt Eesti müügikohtades 1,8 miljardi euro väärtuses kaarditehinguid. „Kaarditehingute arvu kasv müügikohtades jätkub vaikselt, aga pidevalt ning tavainimese vaates on see ka kõige turvalisem makseviis. Üha rohkem lisandub võimalusi siduda pangakaarte ka telefonide või teiste nutiseadmetega, mis pakub võimalust igapäevaselt veelgi mugavamalt maksta,“ ütles Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits.

Uuringu kohaselt on kaardimakse võimaluse puudumisel ligi kolmandik inimesi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus olnud pettunud ning pidanud soovitud kauba ostmata jätma. Iga viies sellises olukorras olnud Eesti inimene on pärast negatiivset kogemust sama müügikohta või teenusepakkujat hiljem vältinud. Vaid iga kümnes naasis pärast automaadist raha väljavõtmist samasse kohta kauba või teenuse eest maksma.

Sularaha kantakse kaasas vähe

Luminori uuringu kohaselt on Eesti inimestel igapäevaselt sularaha kaasas pigem vähe ning 14% vastanutest ei oma seda üldse. Enam kui sada eurot on rahakotis vaid 6% vastanutest. Tavapäraselt jäävad kaasas kantavad summad palju väiksemaks: vähem kui kümme eurot on igapäevaselt kaasas 13% ja kümme kuni kakskümmend eurot 23% Eesti inimestest.

„Andmed kinnitavad, et kaardimaksete võimaldamine on ühtviisi oluline nii poes ja kohvikus, aga ka turul, laadal ning festivalil. Kui kaardiga maksta ei saa, jääb sageli kaup katki, sest ostude sooritamiseks piisaval hulgal sularaha pole paljudel lihtsalt igapäevaselt kaasas,“ lisas Ilkevits ning kinnitas, et soovi korral leitakse igale ettevõttele sobiv maksekaartide teenindamise ja terminali lahendus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid