Kuidas kaitsta kontol olevat raha inflatsiooni eest?

Praegune investeerimiskeskkond on kahtlemata keeruline, kus isegi kogenud investeerijatel tundub olevat raskusi olukorrast ja riskidest tõele lähedase olukorra manamisel. Maailmas ongi parasjagu palju toimumas, mis mõjutab ettevõtete ja kogu majanduse käekäiku – ülikiire inflatsioon, sõda Ukrainas ja energiakriis, kui nimetada vaid mõnda kõige olulisemat turge mõjutavat tegurit eelolevatel kuudel.

Ühest küljest loob see palju võimalusi riskialtidele investoritele, kes turu liikumisi ja trende peaksid oskama õigesti ette näha. Samas, mida soovitada meelerahu otsivale inimesele, kellel on vabu vahendeid, aga ei soovi, et inflatsioon sellest lõviosa ära „sööb“? Või mida soovitada juhul, kui investeerimine on võõras ja hirmutav, samas vaba raha niisama kontol hoida ei taha?

Vastus sellele on tegelikult üpris lihtsakoeline. Üks parimaid võimalusi investeeringuteks, mis kahjuks paljudel kipub meelest ära minema, on sellistel puhkudel III pensionisamba fondid.

See on samasugune isiklik rahatagavara nagu investeering mõnda kaubeldavasse aktsiasse või fondi, kuid pole teist sellist võimalust, kus tururiskid on osaliselt maandatud tänu riiklikule maksusoodustusele: kindla limiidini saab igalt sissemakselt investor 20 protsenti tulumaksu tagasi.

Aasta lõpuni on jäänud veel vaid kolm kuud, et kasutada võimalikult suures osa ära käesoleva aasta maksusoodustus. Jaanuarist alates investeeritud summadelt saab tulumaksutagastuse juba 2024. aastal. Fondide valik on tänapäeval lai ja igaüks saab valida omale sobivaima. Saab valida puhta aktsiafondi maailmaturu kapitalisatsiooni järgi ehk indeksfondi, saab valida aktiivselt juhitud fondi, kus fondijuht on teinud teadlikke valikuid maailma ja kohalike investeeringute hulgast, et tuua kliendini parim riski ja tulususe suhe. Fondi valides tasub kindlasti silmas pidada ka fondi jätkusuutlikkust.

Kehtiva korra järgi saavad kõik inimesed, kelle töötasult makstakse tulumaksu, kasutada maksusoodustust kuni 15 protsenti ulatuses oma brutosissetulekust. See tähendab, et keskmist brutopalka ehk 1693 eurot teeniv inimene, saab maksimaalse maksusoodustuse kasutamiseks teha aasta jooksul 3047 euro eest sissemakseid. Selle tulemusel võidab ta tulumaksu tagastuse näol järgmise aasta veebruaris 609 eurot. Brutosissetulek ei ole vaid palk, vaid arvestusse lähevad ka muud, Eestis tulumaksuga maksustatud sissetulekud.

Maksimaalseks sissemakseks, millelt tulumaksu tagastatakse, on 6000 eurot aastas. See tagab 1200 euro suuruse tulumaksutagastuse ehk ühekordse tootlusena 20 protsenti aastas. Pensionikogumise puhul võiks aga investeeringu ajahorisont olla pikk, mis omakorda aitab suurendada tõenäosust positiivset tootlust oodata ka investeeringult endalt. Sest pikaajalise investeeringu puhul on langusepisoodid aktsiaturgudel pigem ostuvõimaluseks.

Isegi kui panustada III sambasse väikeste summadega on eeldatav pensionipõlveks kogutava investeeringu väärtus suureks abiks muretumaks eluks. Iga kuu näiteks 50 eurot panustades ja eeldades investeeringule väga tagasihoidlikku 3-protsendilist tootlust, koguneb 30 aasta pärast ligi 30 000 eurot. Sellel lisaks on aastate jooksul riigilt tulumaksu tagastuse näol laekunud veel 3600 eurot.

Kolmas pensionisammas on kindlasti ka üks soodsaimaid võimalusi raha kogumiseks. Näiteks Swedbanki fondide puhul on tasud alates 0,29 protsendist ning alates eelmise aasta sügisest ei võta pank ühtegi muud lisatasu.

Pikaajalise investori jaoks, kes veel ei ole enda jaoks tööle pannud III samba maksusoodustus, on praegu kindlasti sobiv hetk seda kaaluda ja sellega oma tulevikku kindlustada. Eriti olukorras, kus tururiskid on kõrged ja seisva raha väärtus kahaneb.