Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti alati seisnud selle eest, et Euroopa Liidu sanktsioonipaketid Venemaa vastu oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad. „Uued sanktsioonid on oluline samm selle suunas, et Euroopa Liidu majandussidemed Venemaaga nõrgenevad ja Euroopa Liidu ettevõtted peavad otsima alternatiive mujalt,“ ütles Reinsalu. „Eesti jätkab Euroopa Liidu tasandil sanktsioonide tugevdamise nõudmist, et tõsta agressiooni hind Venemaale nii kõrgele, et see halvaks täielikult Venemaa majanduse ja teeks võimatuks sõja rahastamise.“

Pakett sisaldab ekspordi keeldu kemikaalidele, kahesuguse kasutusega kaubale, piinamiseks kasutatavale kaubale, kõrgtehnoloogiale, lennunduses kasutatavatele seadmetele, masinatele, relvadele ja nende osadele, millele pole sanktsioone seni kehtestatud. Laiendatakse ka impordikeelu nimekirja.

Teenuste osutamise keeldusid laiendatakse IT, õigusabi, arhitektuuri ja inseneri teenustele.

Samuti kehtestatakse G7 kokkulepitud nafta hinnalae jõustamiseks vajalik regulatsioon. See tähendab, et kui G7 on hinnapiiri paika pannud, võtavad liikmesriigid selle ühehäälselt üle. Seejärel hakkab kehtima keeld hinnapiirist kallimalt ostetud Venemaa nafta transportimisele kolmandatesse riikidesse. Kindlustusteenuste osutamine on lubatud, kui laevad veavad Venemaa naftat, mis on ostetud hinnapiirist odavamalt. Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 5. detsember 2022 toornafta ja 5. veebruar 2023 rafineeritud naftasaaduste puhul.

Sanktsioonide nimistusse lisatakse 30 isikut ja seitse juriidilist üksust, kes on seotud Ukraina oblastite annekteerimisega. Eesti ettepanekul lisatakse paketti keeld teatud krüptovara teenuste osutamisele Venemaa kodanikele, elanikele ja ettevõtetele.