Lõplikuks pikaajaliste võlakirjade emissiooni mahuks kujunes 1 miljard eurot ja kupongi intressimääraks 4% aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 2032. aasta oktoobris. Võlakirjade müügist laekunud raha kasutatakse üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.

Arvestades, et praegune geopoliitiline ja turuolukord on väga keeruline, saab emissiooni rahandusministeeriumi asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul pidada edukaks. „Rahvusvaheliste investorite huvi Eesti võlakirjade vastu oli eile suur ja seetõttu oli tulemuseks ka soodsaim võimalik intressimäär. Viimastel kuudel on võlakirjade alusintressid ja riskimarginaalid tugevalt tõusnud ning keeruline turg määras palju. Samas peame olema kindlad, et meil on olemas piisav rahaline puhver, et katta eelarves ette nähtud riigi väljamakseid nii selle aasta lõpus kui järgmisel aastal.“

Välisinvestorite kõrval märkisid võlakirju 28 miljoni euro eest ka SEB pensionifondid. „Kui Eesti riik emiteeris 2020. aasta juunis võlakirjad intressiga 0,125% aastas, siis SEB pensionifondid nende vastu huvi ei tundnud. Eile emiteeris Eesti riik võlakirju ehk võttis laenu intressimääraga 4% aastas. Seekord pidasime kaupa heaks ja märkisime Eesti riigi võlakirju 28 miljoni euro eest,“ kommenteeris tehingut SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev. SEB pensionikogujale tähendab see ettevaates oluliselt paremat tootluspotentsiaali, võrreldes paari aasta taguse nullintresside keskkonnaga.

„Eestit peetakse krediidireitingute mõttes turvalisemaks kui näiteks Leedut, Lätit, Portugali või Slovakkiat,“ ütles Võrklaev, kuid lisas, et sellegipoolest oli pakutav 4% aastatootlus kõrgem kui sarnase pikkusega võlakirjadel ülalmainitud riikides (Leedu 3,5%; Läti 3,4%; Portugal 3,1%; Slovakkia 3,8%).