Pereärid suudavad rasketel aegadel kiiremini reageerida

Ettevõtluskonkursi „Aasta ettevõte 2022“ pereettevõtte kategooria nominendid on perefirma mudelini jõudnud juhuslikult ega taha ühtki pereliiget liituma sundida. Ehkki pereärid on paindlikud ja kindlustunnet lisab õlatunne, tuleb pere- ja tööelu eraldamiseks vaeva näha.

Esimene nominent, puidutööstus Arcwood by Peetri Puit on Põlvamaa üks suuremaid ettevõtteid ja juhuse tahtel on sellest saanud Eestis üks pereettevõtte hea eeskuju ning suunanäitaja. Ettevõtte looja Peeter Peedomaa ja abikaasa Aime ei ole oma lapsi jõuga firma tegemistesse toonud, kuid loomulikku teed pidi on see ikkagi juhtunud.

„Kõik on tänaseks kaasatud ja annavad oma panuse ettevõtte igapäevasesse arengusse,“ ütleb Peedomaa, kes firma algusaegadel tegeles kõigega alates esimeste seadmete hankimisest ja paigaldamisest kuni toorme ostmise ja lõpptoodete müümise ning raamatupidamiseni. Abikaasa Aime, Peetri sõnul Arcwoodi süda, oli samuti algusest peale toeks ja tegevustega seotud ning praegu tegeleb ta logistika ja personaliga, kõiksugu haldamisega.

2011. aastal liitus isa loodud firmaga poeg Raido, kes juba koolipoisipõlvest peale vaatas, kuidas vanemad ettevõtet üles ehitasid. Niipea kui kool lõppes, tõi ta Arcwoodi uut energiat. Tema tegevusvaldkond on toormaterjali hanked ja eksporditurud. „Kuna me projekteerime, toodame ja paigaldame, siis tema koordineerida on ka montaaži korraldamine. Palju on temast abi tehnoloogiliste investeeringute eelanalüüsil,“ ütleb Peeter poja kohta.

Kõige värskem pereettevõtte liige on tütar Kristi, kes liitus selle aasta alguses. Arcwood on kasvanud juba nõnda suureks, et vaja on tegeleda ka turundusega. Tütar on enda hoolde võtnud just selle.

Peeter ei ole lapsi kuidagi eriliselt meelitanud, veel vähem sundinud või survestanud. Neil on lihtsalt endal ettevõtte tegemiste ja käekäigu vastu huvi olnud. Nad on firma käekäigule kaasa elanud, rasketel aegadel ka kaasa tundnud. Isa arvab, et Arcwood jäi neile lihtsalt hinge. Vähem oluline ei ole tema sõnul ka see, et tegemist on perspektiivika nišiga. See läheb väga hästi kokku noorte seas aina tähtsama CO₂ ja kliimamuutuste teemaga. „Oleme tegutsemas päevakajalises valdkonnas ja suundumus on õige,“ näeb Peeter.

Ei loodud lastele valet ettekujutust

Ettevõtjatest vanemad andsid oma lastele siiski edasi rahatarkust. Esialgu pidid nad nädala kaupa taskuraha arvestust pidama, siis liiguti üle kuupõhisele süsteemile. Range see isa sõnul ei olnud, lastele püüti lihtsalt mõista anda, et nad mõtleks, kuhu raha kulutada ja mida osta. Et säästmine tähendab hiljem suuremat rahasummat. „Ja lastel tekkisidki suuremad soovid, kuid kui oli näha, et nad ikka midagi väga tahavad, siis sai ka veidi lisaga toetatud,“ meenutab Peeter Peedomaa. Tema sõnul ei olnud lastel ettekujutust ja kindlaid ootusi, et igal juhul ootab neid Arcwoodis soe koht, isegi kui õpingud ei sujuks eesmärgipäraselt.

Kas pereettevõtte mudeli puhul midagi ka negatiivset on? Peeter ütleb, et kui seda negatiivseks pidada saab, siis see, et tööasjadest kipub juttu tulema ka n-ö söögilauas. Lisaks see, et kui ettevõttel ei ole just paremad ajad, siis kõik elavad seda üle. „24/7 oled siis selle sees, ehkki püüad end küll välja lülitada. See on lihtsalt nii. Kui oled palgatööline, siis võid kergekäelisemalt lahkuda, otsida teise töö ja elu läheb edasi. Pereliikmetest juhid aga ei saa nii,“ toob Peeter välja. Pluss on aga usaldus ja kindlus, mida selline ettevõtluse vorm tagab.

Igaüks leidis oma kire

Pereettevõtete teise nominendi Estiko Grupi tegemisi on Tartu linnas näha palju, nii hotellide kui ka kahe maamärgi kujul. Viimasteks on Pläsku ja Tasku keskus. Hotellidest aga Lydia, mis sai nime kahe Selide pereliikme järgi. Estiko Gruppi juhib Kristo Seli, kelle sõnul on nende tegevusvaldkondade rohkus soosinud seda, et pereliikmed on neis endale koha leidnud just enda huvi järgi.

„Kasvatuses ei ole nii tehtud, et väike Kristo paneb ülikonna selga ja läheb ärikooli, et temast saaks ärijuht. See ei ole eesmärk olnud,“ kinnitab ta. Olemas on võimalused ja kel huvi, see saab olla kaasatud ning õppida. Kristo osales küll kooli kõvalt grupi tegemistes, aga ta ei tundnud survet, et tema tee peab kindlasti sinna ka edaspidi viima.

Ta toob paralleeli treeneri ja tema lastega, kes ikka vanemaga kaasas käivad. „Meie staadioniks on olnud Pläsku ja Tasku keskused. Oleme olnud teemadega kursis,“ ütleb Kristo Seli ning lisab, et temal noorena ettevõtluse osas mingit vastumeelsust ei tekkinud: „Kui, siis on suur poliitika ja sealne ambitsioon kõrvalt vaadates olnud midagi, mis mind ennast ei köida.“

Estiko Grupis on neli erinevat valdkonda ja neil kõigil on omad juhid. Ema Kersti Seli pärusmaa on elamussektor ehk hotellid ja restoranid. Isa Neinar Seli on nõukogu esimehe kohal. Vanem õde Silje, kes on grupis pidanud projektijuhi ametit, on juba aastaid olnud lastega kodus. Noorem õde Kätriin Seli on aga paljude kinnisvaraobjektide tegevjuht. Teiste hulgas vastutab ta ka Luminori panga maja eest Tallinnas.

Kristo tunnistab, et sugulasi on grupis veel. „Me ei ole seda teadlikult teinud. Juhtimise poolelt soovime olla võimalikult sarnane tavaettevõttega. On nõukogu ja juhatus. Töötajatele ja koostööpartneritele on oluline, et juhtimis- ja strateegilised otsused ei sünni pere õhtusöögilaua taga,“ ütleb Kristo Seli.

Lõpubossid alles kasvavad peale

Ka Kristo ütleb, et pereettevõtte tüüpiline mure on piiri tõmbamine töö- ja eraelu vahele. Selid on selle püüdnud konkreetselt paika seada, sest muidu ühed või teised suhted kannatavad. Kristo ütleb, et nad ei defineeri end vaid läbi ettevõtluse. Õdedele on ta eelkõige siiski vend ja vanematega on omad suhted. „See, et koos tööd teeme, võiks jäädagi töö juurde.“

Ka Estiko ja Selide puhul ei ole järgmise põlvkonna ambitsioonid ja soovid veel selged. Kõige vanem n-ö kolmanda põlvkonna esindaja on vaid 3,5-aastane. „Ise teeme küll nalja, et nemad on meile lõpubossid, kes tegelikult kõike otsustavad,“ naerab Kristo. Ta lisab, et on kursis Skandinaavia pereettevõtete praktikatega, kus järeltulevaid põlvi teadlikult koolitatakse. Sõlmitakse perekonna harta, et suhted ja käitumisreeglid oleks paigas. Ka Eestis on selliseid pereettevõtteid juba olemas.

„Meie ei ole seda teinud. Tahame, et liitumine oleks igaühe enda valik. Traditsioone on võimalik edasi anda ka muul moel. Ettevõte peab ikka olema sellises seisus, et seda on võimalik ka müüa, et teha muud, mis huvi pakub,“ arvab Kristo Seli, kes nendib ühtlasi, et nende valitu on pereettevõtte puhul kõige raskem lahendus. Samas annab ta ka ise endale aru, et grupi tegevjuhi koht ei ole igavene. „Oleks vaid tarkust ära tunda, kuna ma ise enam arengusse piisavalt panustada ei suuda,“ räägib ta.

Pereettevõtlus on Eestis uus nähtus ja see annab võimaluse ka traditsioone teistmoodi edasi kanda. Lydia hotell on näiteks nime saanud kahe Kristo vanavanaema järgi. Restoran Hõlm aga ühe vanavanaema Lydia Holmi perekonnanime järgi. „Pereettevõtluse juurde on võimalik luua toredaid lugusid. Need aitavad emotsionaalset väärtust luua. Kanname edasi perekonna lugu.“

Köögis alanud ettevõte rajab tehast

Nominent number kolm on Harjumaal tegutsev Nurme Looduskosmeetika. Ka seal on kaasatud neli pereliiget. Peretütar Marit Tiits on ettevõtte üks kaasasutajatest ja jutustab meelsasti nende pereettevõtte loo. Ka siin on kõik alguse saanud juhusest.

„Nurme esimesed tooted olid tükiseebid, mida valmistasin oma koduköögis sõpradele ja sugulastele jõulukingiks. Perefirma loomine ei olnud teadlik valik. Oli masuaeg, mu ema jäi töötuks. Olles pagari taustaga, oli ta valmis haarama härjal sarvist. Minu ideeterast kosmeetikat müügiks toota sai tema uus siht ja meie ühine kirg,“ räägib ta. „Minu ema on olnud ettevõtte vundamendi ehitamisel võtmeisik, mina seevastu olen rohkem fokuseeritud brändi ehitamisele.“

Kaasatud on ka isa Märt, kes on Mariti sõnul algusest peale „naistele paremal käel igas olukorras võtta olnud“. Alguses paigaldas riiulid ja pliidi, aga nüüdseks on tema kätetööna renoveeritud Nurme tootmistalu Harjumaal, kus ettevõte on tegutsenud viimased viis aastat. Isa on perefirmas ehitaja, logistik ja tehnik.

Ema ja tütre kandev roll

Ema Luulest oli enne juba juttu. Tema on ettevõtte loomisest alates olnud paberimajanduse kuhja all. Ta kaitses äriplaani ettevõtte alustamise toetuse saamiseks. „Luule on algusest peale paberimajanduses kõige professionaalsem, kuid ka tootmise enda juhtimine ja tootmistöötajate leidmine on olnud tema kanda,“ ütleb tütar Marit, kes ise peab ennast rohkem loomingulisemate töölõikude eest vastutavaks.

Kogu tootearenduse projektijuhtimine on tema vastutusala. Ta valib tooraine ja tarnijad, töötab välja retseptid ja tagab, et tooted vastaksid kõigile hea tootmistava nõuetele. Marit paneb kokku tooteinfo, suunab disaini ning on kaasatud turundus- ja müügiprotsessidesse. „Lisaks olen mina ettevõtte „keskonnapolitseinik“, kes jälgib, et igas etapis oleks tehtud keskkonnasäästlik valik,“ selgitab ta oma huntkriimsilmlikku tööd.

Kuid üks pereliige on veel kaasatud ja tema on liitunud kõige hiljem. See on Mariti abikaasa Jimmy. Marit seletab, et kuigi Jimmy on Nurme mentoriks olnud kogu nende seitsmeaastase kooselu aja, siis viimased kaks aastat on ta Nurmes tegevjuht olnud. „Tema tugevuseks on IT, juhtimine ja tehnoloogia. Tänu tema raudsele järjepidevusele on meil väga tugev e-pood, digitaliseerimise teekaart, toimiv turundus ja müügistrateegiad,“ ütleb Marit.

Nad on kõik neljakesi elukestvad õppijad. Õpiti kosmeetikat formuleerima, turundust ja müüki tegema, raamatupidamist korraldama jne. Nad on osalenud EASi strateegia praktikumis, tootearenduse meistriklassis ja digitaliseerimise meistriklassis. Loomulikult ei tee pere praegu seda kõike ise, vaid selja taga on tugev meeskond.

„Küll aga oleme kõik neljakesi sellised, keda võib näha kõiki töölõike tegemas. Nii näeb ka vahel tegevjuhti tõstukiga laos sõitmas, Luulet seepi keetmas, Maritit Selveris kaupa välja panemas ja Märti šampoone villimas,“ ütleb kaasasutaja Marit.

Ka järgmine põlvkond kaasatud

Nurme Looduskosmeetika tegemistesse on kaasatud juba ka järgmine põlvkond. Mariti tütar on abiks sotsiaalmeedia haldamisel ja vennad suviti talus tööl, Jimmy pojad aga saavad hooajaliselt olla abiks e-poe kaupade pakkimisel.

Marit on veendumusel, et kui lapsed näevad ettevõtluse kulgu kõrvalt, siis nad ka õpivad sellest palju. Seepärast ei ole neil unistust, et lapsed peavad ilmtingimata hakkama Nurmes karjääri tegema. „Nurme on suurepärane võimalus neil tööelu alustamiseks, kuid on rohkem kui teretulnud, et nad ka mujalt kogemusi hangiksid,“ räägib Marit Tiits, kes lisab, et pereettevõtte kõige suurem pluss on ühine eesmärk. See hoiab pere koos. 13 tegevusaasta jooksul on iga mutter paika loksunud. Igaühel on oma roll ja nii saab kasutada vaid üksteise tugevusi.

Raskel ajal mõtteis laienemised

Arcwood by Peetri Puidul täitus sel aastal 20. tegutsemisaasta. Aastate jooksul on kogu tulu investeeritud ettevõttesse tagasi ja viie töötajaga alustanud ettevõttest on saanud piirkonna suurimaid tööandjaid, mis pakub koos tütarettevõttega tööd enam kui 120 inimesele.

Peeter Peedomaa on ettevõtluses sellel alal tegutsenud 38 aastat ja nõnda keerulisi aegu kui praegu ta ei mäleta. Kuid ta tunnistab, et vaatamata sellele läheb neil normaalselt.

„Ei saa sinisilmne olla, et nii jääbki. Pinev ja pingeline aeg on. Tähtis on, et on selline tellimuste voog, mis ei löö töövoogudesse auke sisse,“ arutleb Peeter. Talle on tähtis, et praegusel meeskonnal oleks kindlus ja usk vähemalt lähituleviku suhtes. Positiivne on see, et ettevõte on viimasel ajal suutnud laiendada eksportturgude geograafilist haaret. Esimesed saadetised on läinud Bangladeshi, Maldiividele ja Koreasse. Ollakse esimesel katsel ka Abu Dhabis.

Kriis loob uued võimalused

Estiko Grupi neli põhilist tegevusala on pakendite ja pakkematerjalide tootmine, kinnisvara arendamine ja haldamine, majutusteenuse pakkumine ning energiatootmine. Viimase aasta üheks õnnestumiseks on restorani Hõlm nomineerimine Michelini poolt. Samuti on oluline Estiko-Plastari umbes 2,5 miljoni euro suurune investeering uutesse tootmisvahenditesse. Loodud on võimekus käsitleda taastöödeldavat plasti.

Kristo Seli ütleb, et viimase kahe aasta tormiline aeg toob pereettevõtte eelised välja. Otsustusprotsessid on lühikesed. Selline vorm annab võimaluse kiiresti reageerida ja olla paindlik. Ka neli suurt valdkonda on riskide maandamiseks end õigustanud. Kui hotellid olid kinni, siis buumis pakendite maailm. Selle suve põhjal vaadates hotellindus taastus, kuid pakendimaailmas on energia- ja materjalide hinnad oluliselt tõusnud.

„Konkureerime Skandinaaviaga. Eesti ja Baltikumi konkurentsieelis nende ees on oluliselt vähenenud. Iga kriis on uute võimaluste aeg. Ümberorienteerumises oleme alati julged ja kiired olnud. Tuleb võimalusi kasutada,“ näeb Seli siiski positiivset.

Nurme plaanib uut tehast

Nurme Looduskosmeetika OÜ on looduslikku kosmeetikat tootev ettevõte, mis toodab Nurme brändi all kehahooldustooteid kogu kehale juustest varvasteni. Kuigi tükiseebid olid nende esimesed tootmisartiklid, siis nüüdseks on neil sortimendis üle 160 erineva tooteartikli. 25% nende käibest tuleb eksportturgudelt. Peamised turud on Soome, Rootsi ja Taani.

Nurme lähtub keskkonnasäästlikkuse põhimõttest ja pakub lahendusena „looduskosmeetika 50 rohelist varjundit“. Sõltuvalt sellest, millises faasis tarbija on, on Nurmel lahendus nii pakendivaba ja tahke kosmeetika näol kui ka ümbertöödeldavas pakendis, millele on lahendusena taastäitmise võimalus ka refill-pakendina või refill-jaamas müügipäevadel nende salongis.

Nurme müügikäive on olnud 13 aastat igal aastal tõusvas trendis. See aasta on esimene aasta, mil nad näevad, et eelmise aasta tasemel püsimine on juba suur pluss. „Energia- ja sisendhindade tõus puudutab meidki ja sööb kasumit, mis peaks minema ettevõtte arengusse,“ toob Marit Tiits välja.

Ettevõte soetas endale 2022. aasta alguses Tapale endise leivatehase tootmishoone, kus on 3000 ruutmeetrit tootmispinda. Kogu seda aastat ja ka järgmist näevad nad suure väljakutsena Tapale tootmisliinide ülespanemiseks ja esimese 700 ruutmeetri kasutuselevõtuks.

Aasta pereettevõte selgub 13. oktoobril toimuval Eesti parimate ettevõtete auhindamisüritusel, millest teeb ülekande ETV. Ettevõtete tunnustamist korraldavad EASi ja KredExi ühendasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Artiklite ilmumine on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.