„Ennekõike puudutas see riike, mis asetsevad Ukrainale lähemal kui Eesti. Näiteks Leedus oli teatud liikumist pensionifondides tõepoolest märgata. Lisaks puhkenud olukorrale oli see osalt ilmselt seotud ka pidurdamatu hinnakasvuga, mis inimeste käitumist mõjutab,“ ütles Kose.

Varahalduri sõnul muudavad inimesed sageli oma suhtumist ka siis, kui fondide väärtus järsult langeb. „Õnneks on inimestel siiski piisavalt rahatarkust saamaks aru, et pensionifondis olev raha ei kao kuhugi,“ lisas ta.

Murettekitav on aga Kose sõnul see, et inimesed soovivad sageli teisest pensionisambast välja võetud raha kulutada tarbimisele või mõne ootamatult suure kulu katteks. „Oleme märganud, et paljudel juhtudel jõuab varasemalt välja võetud raha uuesti pensionifondi tagasi, seega miks mitte lasta sel fondis lihtsalt rahulikult kasvada?“

Heaks näiteks olid 2008. ja 2009. aasta, mil kolmandast sambast võeti välja märkimisväärne hulk raha. „Mõneti on see arusaadav, kuna inimestel polnud vajalikke reserve ja paljudel juhtudel kaotasid nad töö. Tegelikult oleks võinud jätta selle summa aga pensionifondi kasvama,“ näitlikustas Luminori privaatpanganduse varahaldur.

Kose soovitus on, et ootamatuteks elujuhtumiteks kõrvale pandud raha võiks seista inimese kontol või hoiusel, aga mitte pensionifondis. Igapäevaeluga seotud ootamatute väljaminekute tarbeks võiks inimesel niisiis olla eraldi reservkonto ehk rahatagavara, mitte pensionifond.