Riigil kõik panused ühel kaardil: Eesti gaasivarustus sõltub eeloleval talvel uuest LNG terminalist

Tänavune gaasituru aastakonverents keskendus energiakriisi seljatamisele, milleks on ekspertide ja ettevõtjate sõnul vaja veel lähikuudel ühendada valminud LNG-terminali haalamiskai gaasivõrguga ning kindlustada laeva jõudmine Paldiskisse. Pikemas perspektiivis on üks alternatiiv ka biometaani laialdasem tootmine.

Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur ütles, et hoolimata turuosaliste pingutustest on gaasituru tulevik endiselt väga ebakindel ja Eesti gaasiga varustatus oleneb suuresti LNG-terminali töövõimest.

„Sõda Ukrainas on mõjutanud viimasel aastal märkimisväärselt meie majandust, energiasüsteemi ja toimetulekut. Vene gaasist loobumine on pannud gaasitarnijad kiiresti oma tegevust ümber kujundama ning LNG-tarnetega asendama,“ lausus Heitur. „Põhiline probleem on täna aga see, et meie regioonis puudub piisav LNG vastuvõtu võimekus, mis tagaks piisava varustatuse ja tooks ka hinna alla.“

Baltic Energy Partnersi tegevjuht Marko Allikson lausus, et võrreldes eelmise aasta septembriga on gaasi tarbimine 40% vähenenud ning ka edasine muutus ja kohanemine Venemaast sõltumatu gaasituruga on ilmselt valuline.

„Ehkki eeloleva talve Eesti gaasivarude maht sarnaneb teistele Euroopa riikidele, on meie piirkonna gaasivarustatuse riskideks uue LNG-terminali saabumine ja tarnekindlus, kuna gaasi on vaja ka elektrivarustuse tagamiseks,“ ütles Allikson.

Häid uudiseid ei ole

Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik selgitas, et ettevõte on teinud jõudsa pöörde LNG poole ja otsinud uusi pikaajalisi tarnijaid. „LNG-tarnelepingud on taganud gaasi piisavuse, aga toonud teistpidi turuosalistele kaasa ka uued riskid, nagu hüppeliselt kasvanud kulud ning likviidsuse hoidmine. Samuti täiendavad krediidiriskid klientidele, aga turg on sellega suures plaanis seni toime tulnud,“ lausus Kaasik.

„Hinna osas lühiajaliselt head uudist ei ole, kuid aasta pärast võime hakata nägema juba taseme alanemist. Eeloleval kütteperioodil sõltub hind väga palju sellest, milline on LNG vastuvõtu võimekus ning ka ilm ja sellest tulenev nõudlus. Soojema talve korral võib gaasihind märkimisväärselt langeda juba eelolevaks kevadeks.“

Ettevõtjad analüüsisid, kuidas gaasiga varustatust kindlustada ja kriisi mõju maandada. Ühiselt leiti, et varustuskindluse tagamiseks on oluline saada Paldiski sadamasse LNG-terminal ja tarneid võimaldav laev.

„Näen gaasil olulist rolli meie energiamajanduses ka tulevikus. LNG on täna turul olemas ning see on väikese keskkonnajalajäljega, küsimus on selles, kuidas lahendada selle transport ja vastuvõtuvõime. Alexela ja Infortar on viie kuuga haalamiskai välja ehitanud, nüüd ootame aga ikka ühendust gaasivõrguga ning lubatud LNG-laeva. Eraettevõtjate kõrval peavad valitsus ja elektrisüsteemihaldur siin jõulisemalt tegutsema ja Eesti huvide ning ettevõtluse eest seisma,“ märkis AS Alexela juhatuse liige Aivo Adamson.

Ei saa täielikult elektriga asendada

Ka tulevikus ei ole ettevõtjate sõnul parimagi tahtmise korral võimalik kogu gaasikasutamist elektriga asendada. „Täna on Eesti energiamiksis suures koguses kütuseid, mis on keskkonnale erakordselt kahjulikud või kordades suurema jalajäljega kui gaas. Ma ei näe lähikümnenditel gaasi turult kadumist, pigem on see hea sild taastuvenergiale üleminekuks ja ka vesiniku kasutamiseks,“ lisas Margus Kaasik.

Üheks alternatiiviks pidasid nii ministeeriumide esindajad kui ka tootjad võimalust suurendada kodumaise biometaani tootmist. Diskussioonis osalenute sõnul ei rahuldaks see veel lähiajalgi kogu gaasinõudlust, kuid võimaldaks tuleviku varustuskindlust suurendada ja rohepöördele kaasa aidata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul on osa riike juba praegu saavutanud oma gaasiturul arvestatava biometaani osakaalu. „Täna on biometaan Eestis kasutusel peamiselt transpordisektoris, kuid perspektiiv on palju laiem. Näiteks Taanis on biometaani osakaal kogu tarbitavast gaasist täna juba üle 20%,“ täiendas Tatar.

Eestis on ligikaudu 100 000 maagaasi tarbivat leibkonda ja 250 000 gaasist sõltuvat inimest. Samuti tarbivad maagaasi ligi 2000 ettevõtet.