2010. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu resolutsiooni, mille järgi kuuluvad puhas joogivesi ja sanitaartingimuste olemasolu inimõiguste hulka. Enamik Eesti inimesi on harjunud, et kvaliteetne ja puhas joogivesi ning kanalisatsiooniteenus on neile alati kättesaadav. Nõuetele vastava joogivee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ning vee puhastamine on aga keerulised protsessid, mis vajavad suures koguses elektrienergiat ning lisaks pidevaid suuremahulisi investeeringuid.

Täna on suur osa Eesti vee-ettevõtjatest olukorras, kus teenust tuleb osutada ettevõtte investeeringute (mh renoveerimise või rekonstrueerimise) arvelt. Elektri hind kõigub drastiliselt, kuid vee-ettevõtjatel puudub hinna kooskõlastusmetoodika tõttu, mis lähtub tagasivaatavast elektrienergia hinnast, võimalus vee hinda reaalse turuolukorra järgi kohandada. On ettevõtjaid, kelle elektriarved on juba pikalt ületanud nende kuusissetulekuid ning seadnud teenuse osutamise toimepidevuse tõsise löögi alla. On ka vee-ettevõtjaid, kelle elektrienergia kulu moodustab üle 50% tegevuskulust. Näiteks ASis Matsalu Veevärk moodustab elektrikulu 56% tegevuskuludest, ASis Põlva Vesi 48,4%, ASis Emajõe Veevärk ligi 45%, ASis Lahevesi 43,1% ning OÜ Saarde Kommunaalis 42,8%.

Isegi, kui vee-ettevõtjatel õnnestub täna oma finantstegevus hoida mõistlikus tasakaalus, kulutades elektri hinnavahe kompenseerimiseks ära oma investeeringuteks ettenähtud vahendid, ootab meid ees uus oluline väljakutse vajalike investeeringute leidmiseks, et tagada jätkuv kvaliteetne elutähtis teenus ja selle pikaajaline toimepidevus. Selge on see, et ilma investeeringuteta ei saa ettevõte samal tasemel kvaliteeti tagada ja on sunnitud astuma samme, mis tarbija ootusi enam ei täida ja mis ei ole ka keskkonnajalajälje vähendamise seisukohast jätkusuutlikud.

Mida saaksime kohe teha, et üldhuviteenuse, sh elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus tagada? Mõista, et riigis on ettevõtteid, kes ei saa oma teenuse osutamist päevapealt lõpetada ja kelle tegevusest sõltub väga olulisel määral Eesti elanikkonna igapäevane toimetulek ja heaolu. Sellest tulenevalt palub liit vee-ettevõtjatele vastu tulla ja riigil pakkuda kiireim võimalik lahendus: elektrienergia stabiilne hind vähemalt järgnevaks kaheks aastaks, mille põhjendatud kulud on kaetud veeteenuse hinnas.