Eesti päritolu kaupade ekspordimaht väheneb juba alates aprillist ja kolmanda kvartali esimesel kahel kuul see langus süvenes. Kõige enam mõjutab Eesti päritolu kaupade eksporti mineraalsete õlide väljaveo tugev kukkumine. Kui ekspordiarvestusest jätta see kaubagrupp välja, oleks Eesti päritolu kaupade eksport suurenenud jooksevhindades 16%.

Samuti on langenud Eesti päritolu kaupade osakaal kogu kaupade ekspordis ja re-eksporditud kaupade osakaal on kasvanud. Kui möödunud aasta augustis oli see 74% kaupade koguekspordist, siis sel aastal vaid 63%. Selle aasta esimese kaheksa kuu keskmine vastav osakaal on 68%, eelmisel aastal samal ajal aga 73%. Eesti päritolu kaupade ekspordi osakaalu vähenemine algas juba möödunud aasta sügisest ja käesoleva aasta suvel see langus kiirenes.

Kaubanduspuudujääk on oluliselt suurem kui aasta tagasi

Jooksevhindades suurenes kaupade import augustis küll 28%, kuid 29% impordihindade kasv vähendas impordimahtu. Kaupade import väheneb püsivhindades alates juunist. Kaupade import on Eestis olnud pidevalt ekspordist suurem ehk puhaseksport on negatiivne ning möödunud aasta sügisest on see vahe veelgi kasvanud. Viimastel kuudel on kaubanduspuudujääk küll stabiliseerunud, kuid eelmise aastaga võrreldes on see siiski tublisti suurem. See aga tähendab pidurit majanduskasvule. Samas on teenuste saldo olnud positiivne, mis vähemalt teises kvartalis viis jooksevkonto ülejääki.

Impordihindade kasv ületab ekspordihindade kasvu alates möödunud aasta oktoobrist, mis tähendab ettevõtete jaoks juba pikemat aega halvemaid kaubandustingimusi. Keskmise ettevõtte ostetud kaupade hinnad kasvavad kiiremini kui ekspordiks müüdud kaupade hinnad.

Import Venemaalt kukkus augustis enam kui poole võrra

Riikide järgi suurenes Eesti päritolu kaupade eksport kõige enam Indiasse, mis oli erakorraline muutus ja selle taga olid peamiselt mineraalsed kütused ja õlid. Kõige enam vähenes aga eksport Hollandisse ja USA-sse. Hollandi puhul tuli vähenemine peamiselt mineraalsetest õlidest, USA puhul aga mobiilsideseadmetest.

Import Venemaalt vähenes augustis enam kui poole võrra – möödunud aasta augustiga võrreldes oli langus jooksevhindades 55%. Kui veel juulis oli Venemaalt impordi osakaal kogu kaupade impordis 9,1%, siis augustis kukkus see 4,6%ni. Viimati oli see osakaal nii madal 2016. aastal. Möödunud aastal aitas Venemaa osakaalu impordis suurendada mineraalsete toodete kiire hinnakasv – see kaubagrupp moodustas siis enam kui poole kogu Venemaalt ostetud kaupadest. Nüüd on aga mineraalsete kütuste ja õlide import Venemaalt kiiresti vähenenud.

Välisnõudlus nõrgeneb

Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende ekspordi võimalused eesolevatel lähikuudel halvenenud, samuti on vähenemas eksporditellimused. Samas on hinnang ekspordiväljavaate kohta ligikaudu samal tasemel nagu 2018. aasta lõpus - 2019. aasta alguses. Hinnang eksporditellimuste kohta on 2019. aasta keskpaiga tasemel. Kuigi üha rohkemate ettevõtete jaoks on viimastel kuudel nõudlus muutunud oluliseks äritegevust piiravaks põhjuseks, oli kolmandas kvartalis selliste ettevõtete osakaal veel pikaajalisest keskmisest oluliselt madalam.

Euroalal, kuhu läheb ligi pool meie kaupade ekspordist, näitab aga ostujuhtide indeks viimastel kuudel majandusaktiivsuse kokkutõmbumist ja tõenäoliselt ka majanduslangust, mis tähendab nõudluse vähenemist. Vaatamata ekspordihindade tugevale kasvule oli Eesti päritolu kaupade eksport nii euroalale kui Euroopa Liitu tervikuna juulis ja augustis languses. Nõudlus Euroopas väheneb lähiajal veelgi, mis tähendab kahjuks üha halvemaid ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid