Energiaturu ülevaade: Fingrid seab end Soomes elektrikatkestusteks valmis

Tuhandete kodudest võtsid eelmise nädala sügistormid lühemaks või pikemaks ajaks elektri, kuid veel rohkemad majapidamised said marutuulte tõttu nautida väga odavaid elektrihindu. Samal ajal nuputavad Euroopa riigid edasi, kuidas talvel gaasitarbimist vähendada.

Möödunud nädalal maksis elekter Eestis keskmiselt 187,6 €/MWh (-22,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim tund oli teisipäeval kell 20 hinnaga 501,28 €/MWh ja kõige odavam neljapäeva ja laupäeva ööl, kui mitme tunni jooksul oli elekter peaaegu tasuta, hinnaga 0,08-0,10 €/MWh.

Sügistorm tõi Põhjamaadesse negatiivsed elektrihinnad

Möödunud nädalal sai kohati näha ülimadalaid elektrihindu, mida tänu tormituultele põhjustas eeskätt Skandinaavia maade suur tuuleelektri toodang. Soomes ja Rootsis langes hind mitmel öötunnil miinusesse ning keskmiste võrdluses oli tegemist viimase 10 nädala madalaima hinnatasemega. Soome Olkiluoto 3 jaam on oma praeguses testfaasis töötanud täisvõimsusel, kuid selle nädala keskel peatatakse tootmine kuni novembri alguseni. See võib tulevaste nädalate hindu tõsta.

Tuulised, ent tavalisest soojemad ilmad ja ligi 90% täidetud gaasihoidlad langetasid gaasihinna tasemele, kus seda viimati nähti juuli lõpus. Optimismi lisab asjaolu, et keskmisest soojemat ilma lubatakse nii Ühendkuningriigis kui ka Kesk-Euroopas veel järgmiseks kaheks nädalaks. See aitab gaasivarude kallale minekut edasi lükata. Võrreldes augusti lõpu rekorditega on gaasihind langenud ligi 50%. Endiselt on aga lahendamata küsimus, kuidas täidetakse hoidlad järgmisel aastal, sest ehkki Vene gaasi tarned Ukraina ja Türgi kaudu vähendatud mahus jätkuvad, ei näi kahjustatud Nord Streami torude taaskäivitamine ei tehniliselt ega poliitiliselt võimalik. Ka tarnete jätkumises Ukraina kaudu ei saa lõpuni kindel olla.

Euroopa on hoidlaid ennaktempos täitnud suuresti tänu märkimisväärselt suurenenud LNG-impordile ja gaasitarbimise vähendamisele, kuid Bloombergi hinnangul võib veeldatud gaasist torugaasi asendamiseks piisata vaid kuni 30% ulatuses. See seab Vana Maailma ette järgmise aasta suvel tõsised proovikivid, sest järgmiseks talveks hoidlaid täites ei saa tõenäoliselt arvestada Vene torugaasiga.

Euroopa riigid nuputavad viise, kuidas talvel gaasitarbimist vähendada

Eelmisel nädalal oli keskmine gaasihind 167,5 €/MWh – 21,2 eurot madalam kui üle-eelmisel nädalal. Peale leebe ilma ootab turg ka Euroopa Liidu plaanitavaid meetmeid, mis peavad turgu reguleerima ja kehtestama gaasile hinnalae. See ettepanek on aga pälvinud analüütikute kriitikat, sest hinnalagi ei aita gaasi Euroopasse juurde tuua. Pigem võib tulemus olla hoopis vastupidine, sest LNG-turg on ülemaailmne ja tankerid liiguvad sinna, kus rohkem makstakse. Samuti võib hinnalagi nõudlust suurendada, mille puhul tuleb defitsiidi olukorras gaasitarbimist regulatiivselt piirata. Euroopa Komisjoni ambitsioon on esitada lahendused juba kahe nädala pärast, ent mitme liikmesriigi liidrid suhtuvad nii kiiresse ajakavasse skeptiliselt. Teisalt peetakse venitamist ohtlikuks liidu ühtsusele, sest ühiste otsuste viibides võivad riigid hakata iseseisvalt tegutsema ja seeläbi üksteise huve kahjustada.

Olulist abi pakub Euroopale Norra, kes kavatseb gaasi eksporti mullusega võrreldes 8% suurendada, tarned Euroopasse peaksid suurenema ligi 100 teravatt-tunni jagu.

Prantsusmaa teatas, et seab eesmärgiks vähendada energiakulu vähemalt 10% võrra. Peamist säästuvõimalust nähakse avalike ja ärihoonete sisetemperatuuri langetamises 19 kraadini töötundidel ja sellest veelgi madalamale öisel ajal. Kütteperioodi plaanitakse nii sügisel kui ka kevadel kahe nädala võrra lühendada, avalikes ruumides ja tänavatel vähendatakse valgustust ning soodustatakse kodus töötamist, et ei peaks kütma suuri büroohooneid, jne.

Soome põhivõrguoperaator Fingrid peab jaotusvõrguettevõtetega läbirääkimisi, et valmistuda võimalikeks talvisteks elektrikatkestusteks. Mängitakse läbi olukordi, kus näiteks Helsingi linnaosad jäävad roteeruvalt paariks tunniks elektrita. Soome uus tuumajaam Olkiluoto 3 on küll väga võimas, aga selles peitub ka tema nõrkus, sest avarii korral langeb turult ära 1600 MW tootmine, mida on väga raske kiiresti asendada. Fingrid arvestab selle riskiga, sest jaam on pärast aastatepikkust hilinemist värskelt tööd alustanud ega ole veel oma töökindlust tõestatud.

Seetõttu tuleb olla valmis tehnilisteks tõrgeteks. Võrdluseks: Estlinki kaablite maht on 1000 MW, nii et puudujääki ei asendaks ka täiskoormusel import Eestist. Teine küsimus on, mis juhtub samal ajal Eestis. Kui tipptarbimise hetked välja arvata, on meil Eestis põhimõtteliselt piisavalt tootmist, et katta oma tarbimine. Elering ütleb, et meie elektriga varustatus ei ole ohus. Meil oleks küll elekter, aga küsimus on: mis hinnaga? Elektrihind tõuseks sel juhul taas rekordilisele tasemele. Kodutarbijat kaitseb praegu universaalteenus, aga tööstus peab selle riskiga iseseisvalt arvestama.

Euroopa riigid saadavad ärevaid signaale

Ühtlasi prognoosib Fingrid, et talvine tipptarbimine saab energiakriisi ja kõrgete hindade tõttu tänavu olema umbes 5% väiksem kui algul arvati. Saksamaa suurim võrguoperaator aga hoiatas, et tõsisemate elektrikatkestuste vältimiseks võib sel talvel tekkida vajadus piirata elektrienergia eksporti riigist. Ühtsele Euroopa elektriturule selliste hoiatuste tegemine on suur ohu märk. Poola on juba sisuliselt peatanud oma elektri ekspordi, import Poola on aga endiselt lubatud. Elektrituru varustuskindluse üks põhieeldus on, et häda korral aitavad naabrid välja. Ka siis, kui näiteks Eesti elektritootmises tekib tõrge.

Talvise toimetuleku pärast tunnevad teiste hulgas muret ka britid. Saareriigi põhivõrguoperaator hoiatas, et juhul kui samale ajale satub tõsine gaasidefitsiit ja tavapärasest väiksem elektriimport Mandri-Euroopast, võib osa tarbijaid olla elektrita kuni kolm tundi. Tavapärases olukorras toimides hakkab Suurbritannia aitama hoopis Euroopat, kuid selleks on kriitiliselt oluline tagada piisav hulk veeldatud maagaasi. LNG pärast tuntakse muret ka Jaapanis, kus valitsus andis riigi suurimale energiatootjale 900 miljoni euro suuruse laenu veeldatud maagaasi ostmiseks. Eelmisel talvel pealinnas Tokyos napilt elektrikatkestusi vältinud saareriik impordib suurema osa energiast ja on seega LNG puhul üks energianäljas Euroopa konkurente. Prognooside järgi kestab tõsine LNG defitsiit vähemalt 2026. aastani, mil käivituvad uued maagaasi veeldamistehased.

Energiakriisist hoolimata sulgeb Holland maagaasi tootmise Groningenis asuvas Euroopa suurimas gaasimaardlas, sest gaasi ammutamine on aastakümnete jooksul muutnud maakoore ebastabiilseks ja see põhjustab maavärinaid. Tootjate hinnangul võiks Groningeni maagaasiga asendada täielikult gaasi, mida Saksamaa seni importis Venemaalt, kuid Hollandi ametivõimude hinnangul oleks naaberriigil hoopis mõistlikum pikendada oma tuumajaamade eluiga. Saksamaa valitsus on praegu nõustunud osa oma tuumajaamasid sulgemise asemel uuest aastast sooja reservi jätma, kuni energiakriis laheneb.

Naftat eksportivate riikide ühendus OPEC+ otsustas alates novembrist vähendada tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas, mis tõi turgudel kaasa suurima hinnatõusu pärast märtsi. Reaalne tootmise vähenemine peaks siiski olema väiksem, sest kõik liikmed ei ole suutnud oma tootmiskvooti täita. Sellest hoolimata valas uudis energiakriisi tulle õli juurde. Nimelt jättis otsus mulje, nagu tahaks Saudi Araabia Venemaaga suurem sõber olla kui USA-ga. USA reageeris sellele valuliselt ja ähvardas, et OPEC kuulutatakse turuga manipuleerivaks kartelliks, mille võib rahvusvahelisse kohtusse kaevata. OPEC vastas, et organisatsioon ei vali Venemaa-Ukraina sõjas poolt ja püüab lihtsalt teha oma parima, et õliturg kokku ei variseks, kui maailma majanduse käik aeglustub.

CO₂ nädala keskmine hind oli 67,7 eurot/t (+0,6 eurot/t võrreldes eelmise nädalaga). Hind püsib madal, sest turg jälgib Euroopa Komisjoni REPowerEU plaani rahastamise kava. Selle plaani järgi rahastatakse projekte, mis aitavad Euroopal kiirkorras Venemaa energialõksust vabaks saada. REPpowerEU kava on nüüd järjest laiendatud ja kuigi pole otsesõnu öeldud, kuidas lisarahastamine toimub, on seda siiani tehtud eelkõige CO₂ müügi tuludest. Suurema kava korral võiks arvata, et CO₂ kvootide turule pakkumine jätkub ennaktempos.

Narva jaamadest oli eelmisel nädalal saadaval keskmiselt 470 MW. Saadavust mõjutas peamiselt Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remondi algus, mis kestab novembri keskpaigani. Ülejäänud Narva jaamade tootmisvõimsused on sel nädalal rivis.

Elektrihind kujuneb börsil iga tunni kohta olenevalt selle tunni tootmisvõimest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste piirangutest.