Kodu soetamiseks pole valet aega

Kinnisvara soetamine on üks suuremaid finantsotsuseid, mida inimesed oma elu jooksul teevad, ning sellepärast ei tasu suhtuda kodu ostmisesse kergekäeliselt. Samal ajal on tõsi, et kinnisvara on olnud läbi aegade üks parimaid ning stabiilsemaid investeeringuid, olenemata ostuhinnast või -ajast. Nagu oma võimete ülehindamine, võib ka liigne ettevaatlikkus ning otsustamatus lõpuks viia valikuvõimaluste vähenemiseni.

Tagantjärele tarkusena mõtlevad paljud eestlased, et oleks pidanud aastate eest võtma vastu otsuse osta endale päris oma kodu. Praegune hinnatõus ning paljud teised tegurid on mõjutanud tugevalt ka kinnisvaraturgu, mille tulemusel on korterite üürihinnad jõudsalt kasvanud. Praeguste hindade juures kodu ostmine võib esmalt tunduda keeruline, kuid tasub meeles hoida, et Eestis on kinnisvara hinnad viimase 30 aasta jooksul üldiselt kasvanud.

Uue kodu soetamine annab suurenenud kindlustunde ka jooksvate kulude osas. Euroopas peavad 2020. aastast alates kõik uued hooned vastama A-energiaklassi nõuetele, mis tagab väiksemad kütte- ning elektrikulud. Tulevane kütteperiood on paljudele inimestele, kes elavad vanemates hoonetes, suureks koormaks ning investeering uude kodusse võib vähemalt selle mure osaliselt lahendada.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma soovitab enne kodu soetamist rääkida pereliikmete, tuttavate ja spetsialistidega, et vaadata üle oma olemasolevad finantskohustused ning kaardistada parimad võimalused. Kuna kinnisvara soetamine on omade vahenditega paljudele üle jõu käiv, tuleb kodu ostmisel appi võimalus kasutada kodulaenu.

Tuleb säilitada kaine mõistus

Kodulaenu võtmisel tuleb esmajoones mõelda oma rahalisele võimekusele ja vajadustele. Anne Pärgma sõnul on soovitatav kulutada kodulaenu maksetele kõige rohkem 30–50 protsenti igakuisest sissetulekust. „See annab võimaluse katta jooksvad kulud, säästa ning ka näiteks reisida,“ räägib Pärgma.

Samuti tuleb kodulaenu võttes tähele panna euribori muutumist ajas. Euribor on üle-euroopaline pankadevaheline baasintressimäär, mille suuruse määrab Euroopa rahaturgude instituut. Euribor on alati seotud teatud tähtajaga – kõige rohkem on kodulaenusid, mis on seotud kuue kuu euriboriga ehk iga kuue kuu jooksul arvutatakse intressimäär vastavalt uuesti. Niisiis peaks euribori tõusu võimalusega arvestama juba laenu võtmisel, sest see on otseselt seotud laenumakse suurusega.

Pangas on kodulaenu võtmisel abiks spetsialistid, kes aitavad kaardistada eraisikute rahalise olukorra, maksevõime ja erinevad võimalused. Samuti vaatavad pangad aina kriitilisema pilguga inimeste võimekust laene õigeaegselt tasuda. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht tõdeb, et laenamisel tuleb olla realistlik: „Vahetevahel on mõistlik soetada soovitust veidi odavam kodu, et olla kindel maksete katmises tulevikus ning hoida osa raha säästupuhvrina ja mõelda hoopis laenu- või elukindlustuskaitsega saadavale turvatundele.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid