„Kui eile sai esimest korda avalikult välja hääldatud, et soomlaste renditud LNG-laev Eestisse ei tule, siis täna on aeg astuda ka järgmine samm ja öelda, et mitte ühtegi LNG-laeva see talv Paldiskisse tõenäoliselt ei jõua. Kevadisest sajaprotsendilisest tõenäosusest on tänaseks alles jäänud vaid mõned protsendid,“ märkis Heiko Heitur.

„Oleme sügavas sügises ja ajaaken mõne teise laeva rentimiseks 50 päeva enne sadama valmimist on tänaseks sulgunud. Kui ujuvterminali haalamiskai ja gaasitankeri vahele ei tule, siis sisuliselt tähendab see, et vastupidi valitsuse eelnevatele otsustele ja koalitsioonilepingus kirjas olevale jääb LNG-vastuvõtuvõime Paldiskisse käesoleva aasta sügiseks loomata,“ sõnas Heitur.

„Sellises olukorras peame täna Soome terminali kasutustingimused väga täpselt paika panema ning välistama kokkulepetest taganemisvõimalused, nagu see kaks korda on juba juhtunud – 2014. aastal jätsid soomlased terminali ehitamata ja nüüd taganesid laeva Paldiskisse toomisest. Majandusministri kõrval ootab gaasiturg selles protsessis varustuskindluse vastutaja ja terminali projektijuhi Eleringi nähtavat panust ja tuletab süsteemihaldurile meelde, et „meie“ tähendab ikka Eestit, mitte Soomet,“ ütless Heitur.

„Vastasel korral läheme eelseisvale talvele vastu vaid sinisilmselt Eleringi Exceliga. Juhul kui tuleb pehme talv ja olukord ei eskaleeru, ei saa välistada, et ehk veamegi välja. Kas on aga maailmas riiki, ettevõtet või inimest, kes ehitab oma tuleviku ehku peale? Gaasi on vaja eelkõige tööstusel, tänastest otsustest ja kokkulepetest sõltub meie tööstuse tulevik,“ märkis Heitur.

LNG-terminal on kirjas ka koalitsioonilepingus

Gaasi varustuskindluse eest vastutavad Eestis seaduse järgi süsteemihaldur Elering ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta 7. aprillil otsustas valitsus loobuda aasta lõpuks Vene päritolu gaasi kasutamisest, otsuse eelduseks seati Paldiskisse sügiseks LNG vastuvõtmise võime loomine ja 1 TWh ulatuses gaasivaru hankimine. Paldiskisse LNG-terminali loomist näeb ette ka praeguse valitsuse koalitsioonileping.

Eestis on maagaasi kasutajaid umbes 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest. Swedbanki värske uuringu järgi sõltub poolte Eesti tööstusettevõtete töö jätkamine maagaasi olemasolust. Kõige suurem on maagaasisõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige väiksem puidutööstuses. Toiduainetööstuses sõltus 75% uuringus osalenud ettevõtete tootmine maagaasitarnetest.