Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Rene Koka küsimusele riigi energiajulgeoleku kohta. Koka sõnul on LNG-laeva Soome minemine Eesti julgeolekule suur hoop. Ta küsis, kas laeva Soome minemine on kahest valikust turvalisem, kuigi Soome pole NATO liikmesriik. Samuti uuris ta, kuidas hakatakse Soome-Eesti gaasiühendust kaitsma.

Peaminister Kaja Kallas selgitas, et Eesti on juba ammu aru saanud, et Vene gaasist sõltumine pole mõistlik, mistõttu oleme vähendanud gaasi tarbimist ja sõltuvust Vene gaasist. „Meie gaasitarbimine oli varem 5 TWh, aga see on vähenenud 40 protsenti ja on umbes 3,5 TWh aastas,“ sõnas Kallas. Ta märkis, et Soome tarbib aastas 14 TWh gaasi.

Kallas toonitas, et Eesti pole kõiki oma panuseid pannud veeldatud maagaasi laevale, vaid on soetanud riikliku gaasivaru ja riigil on olemas erinevad tarnekanalid. Ta märkis, et Läti gaasihoidlas on 12,6 TWh gaasi ning riigil on ligipääs Klaipeda LNG-terminalile, kus on 38 TWh, ja Hamina LNG-terminalile, kus on 1 TWh gaasi. Lisaks Balticconnector, mis on samuti läbilaskevõimekusega Eesti suunas ja katab riigi vajadused.

Peaminister osutas, et Soome ei arvestanud võimalusega, et Venemaa võib neile gaasi täielikult kinni keerata, ning samuti on muret tekitanud rünnakud Nord Streami gaasitorude pihta. Kallas märkis, et soomlaste jaoks on riskid suuremad, kuna nende varustuskindlus tugineb FSRU-laevale, samas kui meil on ka teisi võimalusi.

Kallas lisas, et Eesti ei ole selles sõjas üksinda, vaid koos liitlastega ning Eesti liitlased on ka soomlased, kelle murede ja vajadustega tuleb arvestada.

Peaminister Kaja Kallas vastas veel Jaanus Karilaidi küsimusele tervishoiu, Siim Pohlaku küsimusele olukorra kohta riigis, Anti Poolametsa küsimusele LNG-terminali, Alar Lanemani küsimusele liitlaste üksuste Eestis paiknemise kavade ja Ukrainale abina antud varude asendamise graafiku ning Peeter Ernitsa küsimusele valge laeva kohta.