Kuigi 77% uuringus osalenud ettevõtetest soovib olemasolevatest energiaallikatest loobuda, siis ainult pooltel on olemas selleks vajalikud strateegiad digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks. Samuti selgus, et peamisi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe mõõdikuid jälgib ainult alla kolmandiku ettevõtetest. Veelgi vähem, ainult 17% ettevõtetest on energiajuhtimises võtnud kasutusele digitaalsed lahendused.

„Uuringuga tuvastasime suure lünga selles, kuidas ettevõtted kasutavad digitaliseerimist süsiniku jalajälje vähendamiseks. Uuringu tulemus võiks ettevõtteid motiveerida tegema investeeringuid targemaks energiajuhtimiseks, hoides seeläbi kontrolli all ettevõtte kulusid ning säästes keskkonda,“ ütles Eatoni asepresident ja digijuht Aravind Yarlagadda.

Ta lisas: „Ettevõtted peavad digitaalse ümberkujundamisega palju kiiremini edasi liikuma. Hea uudis on see, et tegutsemiseks on olemas targad tööriistad, mis aitavad ettevõtetel saada põhjalikuma ülevaate oma energiatarbimisest ja seega hinnata pikaajalisi investeeringuid.“

Uuringus osales 1001 vastajat Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Lähis-Idast. Uuring keskendus energiakriitilistele sektoritele, sealhulgas kinnisvarale, andmekeskustele, tööstustele ja kommunaalteenustele.

„Seni on ettevõtted digilahenduste projektides keskendunud eelkõige äriprotsesside optimeerimisele. Eesootav üleminek uutele energiaallikatele mõjutab digitaalseid tavasid ja protsesse ning on oluline konkurentsieelis ettevõtetele, kes selle lähenemisviisi esimesena omaks võtavad,“ ütles uuringufirma S&P Global Market Intelligence’i allharu 451 Researchi vanemanalüütik Rich Karpinski.

Uurimistulemused sektorite kaupa

Hoonete omanike ja haldajate hulgas oli kesksel kohal energia kasutamise optimeerimine ja jätkusuutlikkuse aruannete koostamine. Säästlikkus on selles sektoris oluline eesmärk, olles prioriteediks 46%-le vastajatest. Siiski on hoonete omanikud skeptilised, kas nutikate hoonete lahendused tasuvad end ära: peamised digitaalsed väljakutsed on soodsa tasuvusanalüüsi saavutamine (seda tõi välja 52% esindajatest) ja olulist mõju avaldavate digitaliseerimiste näidete vähesus (45%).

Andmekeskused on digitaliseerimise omaks võtnud ja otsivad nüüd järgmise põlvkonna digitaalseid lahendusi, mis aitaks kas tegevusi tõhustada või tulu suurendada, et tugevdada konkurentsieelist.

Järgmised arengueesmärgid hõlmavad 50% andmekeskuste jaoks taastuvenergia suuremat kasutuselevõtmist, 47% jaoks energiasalvestuse parendamist ning 34% jaoks tulu teenimist elektri võrku tagasimüümise eest.

Tööstusettevõtted on digitaliseerimisel keskendunud tööde automatiseerimisele. Energiakasutusega tegelev digitaliseerimine viibib. Ainult 24% tööstusettevõtetest nimetas energiaprobleeme digitaalse ümberkujundamise põhilise tõukejõuna. Seega omab tööstuses konkurentsieelise säilitamise või saavutamise juures üha olulisemat rolli digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine energiakasutuse juhtimisel.

Kommunaalettevõtted seisavad silmitsi suurte muutustega energiatootmises, sest koos taastuvenergia suurema kasutuselevõtuga suureneb vajadus digitaalsete oskuste järele. Digitaalne ümberkujunemine on hädavajalik uute ärimudelite ja tuluallikate loomiseks. Näiteks toetamaks elektriautode kasutuselevõttu, aidates kliente laadimisvõimalustega (seda nimetas 49% kommunaalettevõtetest) või arendades laadimisjaamade efektiivsust (45%).