Eesti Taristuehituse Liit: kui jätkame samas tempos, näeme neljarealisi teid saja aasta pärast

Käimasoleva aasta septembris esitas Riigikontroll aruande Riigikogule Eesti teede rahastamise kohta ning aruandega sama tulemini on nüüdseks jõudnud ka parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik arutelu: hetkel on riigiteede rahastamine jõudnud tupikseisu.

Auditist selgus, et väheneva rahastuse tõttu võib täitmata jääda Euroopa Liidu ees võetud kohustus riigi põhimaanteede väljaehitamisest, samuti jääb tagamata piisav liiklusohutus ning kruusateede tolmuvabaks muutmine. „Lisaks kaasneb riigiteede alarahastusega mahajäämine meie majanduse konkurentsivõimes ja keskkonnasäästlike eesmärkide täitmisel,“ lisas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Probleemseks kohaks on ka tõik, et viimane kinnitatud 2021.-2030. aasta teehoiukava ei ole kooskõlas 2023.-2026. aasta riigi eelarvestrateegiaga. „Valitsus peab lähiajal kinnitama uue teehoiukava vähendatud mahus ja rahastusega, mis vastaks riigi planeeritud eelarvele,“ rääkis Mölder. Viimase sõnul oli 2022. aastaks eraldatud rahastuse maht 141,8 miljonit eurot, kuid 2025. aastaks prognoositakse langust 80,9 miljoni euroni. Juba täna on Transpordiamet piiratud rahastuse tingimustes jätnud osa rekonstrueerimistöid tegemata või on eelistanud odavamaid lahendusi, tõdes komisjoni esimees.

Tõnis Mölderi sõnul nähakse lahenduseks Ühtekuuluvusfondi ehk Euroopa Liidu raha, kuid seda ei ole piisavalt. Teine variant on PPP projektid, kuid need eeldavad pikemaajalist ettevalmistust. Kolmas variant hõlmaks eneses kütuseaktsiisi kasutamist riigiteedele mõeldud kulutuste katmiseks.

Euroopa Liidul on teised prioriteedid

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul ei ole tekkinud olukorras süüdlaseks sõda, energiakriis või pandeemia, vaid aastatepikkune valikute küsimus ja samuti on tema sõnul keskendutud lühiajalisele perspektiivile pika asemel.

Sikkuti sõnul on Euroopa Liidust tee-ehituseks keeruline toetust saada, sest praegu on liidu prioriteetideks rohepööre, raudtee ning laevandus. Praeguseks on ELi rahasid kasutatud uute rongide ostmiseks ning samuti rahastatakse viienda parvlaeva ehitust. Positiivne on ka Rail Balticuga seotud taristuehituse projektide kiire areng. „Kuna põhitrassi mahapanek on viibinud, siis ümbersõidud, pealesõidud, viaduktid, ökoduktid, nendega minnakse varasemalt plaanitust kiiremini edasi. Näiteks, lähiajal 11 objekti ehk 38 miljonit eurot tuleb nii-öelda teederaha lisaks Rail Balticu rahast,“ märkis minister.

Ainus kriteerium on odav hind

Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul aga saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles saja aasta pärast, kui riik jätkab sama tempoga nagu viimased 30 aastat. Pertens tõi välja, et Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu 45. kohal. Meist ette jäävad nii Läti, Leedu, Poola kui Ungari. „Põhimaanteede väljaehitamine, kui see edasi lükata, toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida,“ väljendas Pertens muret.

Peamiste probleemidena teedevõrgu arendamises näeb Liidu juhatuse esimees alarahastamist ning pika plaani puudumist. „Eesti teehoiu olukord on kriitiline. Põhjustatuna alarahastatusest ei toimu korralisi teehoiualaseid tegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui meie arvutusmudelid seda näitavad. Kõige enam mõjub see ohutusele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ rääkis ta.

Pertensi sõnul on teedevõrgu murede aluspõhjused alarahastamine ja pika plaani puudumine. „Eesti teehoiu olukord on kriitiline. Põhjustatuna alarahastatusest ei toimu korralisi teehoiualaseid tegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui meie arvutusmudelid seda näitavad.“

Esimehe sõnul süveneb Eesti avalike teede ja tänavate remondivõlg iga aastaga 250–300 miljoni euro võrra. 2021. aasta riigi eelarvestrateegiast lähtuvalt jõuab teehoidu nii aastal 2024 kui ka 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit eurot vahendeid vähem. „Kui 2022. aasta tase on 228 miljonit, siis 2025. aasta tase ainult 104 miljonit. See ei viita kuidagi riigi soovile ja võimekusele remondivõlg likvideerida ja teedevõrgu arengusse panustada,“ märkis ta.

Pertensi sõnul juba 2021. aastal tõusid ehitustoodete ning materjalide hinnad märkimisväärselt ning sõda on hindu veelgi kergitanud. „Hindade tõusu tõttu lükkas Transpordiamet määramatusse tulevikku ligi 50 ehitusobjekti summas 20 miljonit eurot. Kui arvestada, et planeeringute mahus sisalduvad ka Rail Balticu kulud, siis kokku võttes on riik lähiaastateks kavandanud otseste teehoiutööde vähenemise enam kui poole võrra,“ märkis Pertens.

Samuti tõdes Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees, et kuigi täna on ettevõtetel olemas valmis oleks keskkonnasäätlikuks ja innovaatiliseks ehitamiseks, siis alarahastus seda täna teha ei võimalda. „Jätkuvalt on ainsaks kriteeriumiks kõige madalam hind,“ nentis esimees. Ta prognoosib, et mõne aastaga jääb sektorist järele vaid neljandik ning turult lahkuvad ka edukad ehituse ning hooldusega tegelevad ettevõtted. „Ettevõtjad on oma koondamisplaanid teinud ja mitmed juba alustanud personali vähendamist,“ rõhutas ta olukorra tõsidust.

Investeeringud tasuksid ära

Liidu esimehe sõnul on vaja luua kiireid ja läbimõeldud ühendusi - need toovad investeeringuid, hoiavad kokku ettevõtete raha ning loovad konkurentsieelise. McKinsey Global Institute'i analüüsis leiti, et iga taristusse investeeritud euro tõstab riigi sisemajanduse kogutoodangut 20 sendi võrra ning Soomes tehtud uuringud näitavad, et taristu arendamise investeeritud summadest tuleb juba ehituse ajal majandusringlusesse tagasi peaaegu kolmandik. „Meie peamine sõnum teile on, et ehitamata jätmine täna on kokku võttes kordades kallim kui see, et leida vahendid püsivaks investeeringuks,“ rõhutas Pertens.

Probleem ei puuduta vaid autojuhte ning kaasaaegse linnaruumi lahendust ootavad ka teised liiklejad. „Pikk plaan peab käsitlema nii linnasiseseid kui ka linnadevahelisi ühendusi, nägema meie teedevõrku suure tervikuna,“ rääkis esimees.

Riigiteid on kokku Eestis üle 16 000 ruutkilomeetri. Hetkel on Eesti riigil teedega seotud riigivõlga 4 miljardi jagu.